Aktsiaturgude langus pensionifonde veel ei kõiguta
Sügav kukkumine rahvusvahelistel aktsiaturgudel Eestile suurt mõju ei avalda, tõdevad eksperdid ja soovitavad vaadata börsidel toimuvat pikemas perspektiivis. Tallinna börsi indeks langes päevaga 2,7 protsenti. Pensionifonde börsikõikumine liialt ei raputa, juhul kui see jääb lühiajaliseks.
Ehkki nii USA kui Aasia aktsiaturud kukkusid eile rekordiliselt, pole Eesti analüütikute hinnangul muretsemiseks põhjust. Tallinna börsil oli täna märksa aktiivsem kauplemispäev kui eile, ehkki pea kõik aktsiad olid languses ja 1,6-protsendise kukkumisega alanud kauplemispäev lõppes 2,7-protsendise langusega.
"Tallinna Börsi indeks on alates 2009. aastast kasvanud 4,5 korda ehk et kui me räägime nüüd siin sellisest mõneprotsendilisest kukkumisest, siis see kindlasti murelikuks ei tee," ütleb Nasdaq Tallinna Börsi juhatuse esimees Kaarel Ots.
Maailmaturgudel toimuv oli Tallinna börsi juhi sõnul aga juba pikalt prognoositud sündmus.
"See on see, mida analüütikud on oodanud juba kuid. Kui nüüd veel kaugemale mõelda, siis juba sellest ajast, kui Donald Trump presidendiks valiti, siis öeldi, et kohe tuleb korrektsioon. Nüüd on sellest juba päris pikalt aega mööda läinud," tõdeb Ots.
Ehkki ka pensionifondid sõltuvad börsil toimuvast, pole nende tulemused aktsiaturgude kõikumisest kuigi mõjutatud, juhul kui kukkumine lühiajaline on.
Pensionifondid on plussis
"Keskmiselt on Eesti pensionifondides rahvusvaheliste aktsiaturgude osakaal selgelt alla 50 protsendi. Eks me oleme vaikselt suurendanud investeeringuid Eesti turule, kus meile on tundunud, et need hinnad on veidi vähem kallimad. Kõik suuremad pensionifondid Swedbanki omad on kuue kuu perspektiivis jätkuvalt positiivse tulemusega," ütleb Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.
Aktsiaturgudest kõikumisest suuremat mõju omavad pensionifondidele pigem võlakirjade madalad intressid, ütleb Tamla: "Pensionifondide seisukohalt on isegi võib-olla sellises pikemaajalises perspektiivis suuremaks murelapseks see, mis toimub võlakirjade turgudel. Need intressimäärad, mis täna maailmas on ja millega täna ka meie laenuvõtjad harjunud on, on ikkagi pikaajalises perspektiivis enneolematult madalad."
SEB analüütik Mihkel Nestor ütleb, et finantsturgudel toimuvast olulisem ongi jälgida seda, mis reaalmajanduses toimub. Teisisõnu, kui majandus kasvab ja on üldiselt hea tervise juures, pole aktsiaturgudel toimuva pärast muretsemiseks põhjust. Eesti tänavuseks majanduskasvuks prognoosib ta 3,5 protsenti.
"On tore kõnekäänd, et finantsturud on ennustanud viimasest kolmest majanduskriisist üheksat," muigab Nestor. "Kui Eestil ja Euroopal läheb hästi - majandus kasvab, töötus väheneb - ei ole ka väga põhjust muretseda selle pärast, mis siis finantsturgudel toimub. Pigem need, kel raha ülekülla, leiavad siis võib-olla hea ostuvõimaluse."
Nestori hinnangul jäävad kõige suuremad kukkumised USA börsile.
Toimetaja: Merilin Pärli