Laaneots: Eestis on relvastust 80 000 sõdurile ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Endine kaitseväe juhataja, riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Ants Laanets ütles saates "Otse uudistemajast", et Eestis on tegelikult käsirelvi 80 000 sõdurile.

Järgmine kaitseväe juhataja Martin Herem on öelnud, et sõjaajal on Eestil võimalik lahingusse saata 21 000 sõdurit. Laaneots märkis, et tegelikult on Eestis käsirelvi ja ka muud relvastust 80 000 sõdurile.

Laaneots märkis, et kogu relvastuse osas tuleks läbi viia suur revisjon ja teha korda need relvad, mida saab kasutada.

Puudu on Laaneotsa sõnul Eestis endiselt õhutõrje võimekusest. "Lähi õhukaitsevahendid on meil olemas, aga keskmaa ja pikamaa raketusüsteeme meil pole. See on auk meie kaitses," ütles Laaneots.

Laaneotsa sõnul tuleks vähemalt keskmaa õhutõrje rakettide siia toomist paluda liitlastelt.

Erukindral rääkis, et Venemaa on viimasel ajal tublisti tugevdanud oma võimekusi Lääne sõjaväeringkonnas. Hiljuti viidi Kaliningradi ka püsivalt Iskanderi raketisüsteemid, millega on võimalik tabada sihtmärke kuni 500 kilomeetri raadiuses.

Laaneots rääkis, et Eestil pole tarvis Iskanderide pärast muretseda, sest Venemaal on lihtsamaid võimalusi Eesti kaitsevõimekuste nõrgendamiseks, näiteks pommitajate või hävitajate kasutamine meie kahe brigaadi halvamiseks.

Kui meie piirkonnas peaks puhkema sõjaline konflikt, kuhu on tõmmatud ka NATO, siis Laaneotsa hinnangul Soome Eestile sõjaliselt appi ei tuleks, sest tegeleks eelkõige enda julgeoleku tugevdamisega. Küll, aga toetaks nii Soome kui ka Rootsi Laaneotsa hinnangul Eestit ilmselt materiaalselt ja lubaks Natol oma territooriumi kasutada Balti riikideni jõudmiseks.

Ukraina konfliktist rääkides ütles Laaneots, et seal lahendust ilma Putinita ei ole ning et sanktsioone Venemaale peab tugevdama.

Laaneots, kes sai 2015. aasta riigikogu valimistel peaaegu 6000 häälega isikumandaadi, ütles, et ei ole veel otsustanud, kas ta ka 2019. aasta riigikogu valimistel kandideerib.

Reformierakonnaga liitus Laaneotsa enda sõnul seetõttu, et selles erakonnas sõjalist kompetentsi ei olnud ja nii otsustatigi koos Johannes Kerdiga Reformierakonda astuda ja riiki sõjaliste teadmistega aidata. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: