Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja ({{commentsTotal}})

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Hetkeseisuga on 2014. aasta 1. augustil ellu kutsustud 2. jalaväebrigaadi suurus natuke enam kui 5000 meest. Brigaadi alla kuulub 1. kuni 3. jalaväepataljon, lisaks suurtüki- , õhturõje- , pioneeri- ja tagalapataljon ning tanktitõrje-, luure- ja staabikompanii. Nende sõjaaegne roll on mõnevõrra hirmutav, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Meie sõjaaegne roll on osutada kohest vastupanu riigipiirilt, hakata vastasele vastu ja anda ülejäänud NATO-le aega reageerida, kes tuleks koos meiega. Nagu te teate on NATO suures osas kohal - lennukid, ettevalmistatud pataljonid - /.../, aga me räägime just suurematest jõududest, mille lahingusse viimine võtaks mõnevõrra aega. Selle jaoks, et me ei oleks nii-öelda lihtsalt piiritulp, millest saab lihtsalt üle sõita, ongi meil vaja juurde raskerelvi, saada täiendavaid vahendeid, millega peatada vastase soomust ja suures osas ka masse," selgitas 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.

Ta rääkis, et uue rahastamisega kasvab lisaks relvadele ka 2. jalaväebrigaadi laskemoona hulk.

"Suur kvaliteetne vahe uue rahastamisega ongi see, et lisaks relvadele kasvab laskemoona hulk, et kaitsevägi, Kaitseliit, riigikaitse üldiselt suudavad kauem vastu pidada kui see oli seni," ütles ta.

2. jalaväebrigaadi süda asub Võru külje all olevas Taara linnakus. Alles paari aasta eest sai seal lõpliku lihvi Sakala Partisanide Rügemendilt üle võetud lipp, kui president Toomas Hendrik Ilves pani paika lipunaela. Muu hulgas toimub seal tulevaste brigaadiliikmete väljaõpe.

Taara linnakus on Kuperjanovi kasarmud, kuid 2. jalaväebrigaad on märksa suurem ja laiem kui ainult see, mis seal toimub.

"2. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni väljaõpe toimub Tapa linnakus, mis on üks osa 2. brigaadi õppustest tegelikult," ütles 2. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ohvitser kapten Taivo Porval. Tema sõnul toimub nende väljaõpe Tapal, kuna Lõuna-Eestis puudub vastav taristu.

Oma täiemahulise harjutusala puudumine on 2. jalaväebrigaadi suurim puudujääk, mistõttu koolitatakse täna enamik brigaadi tugiüksustest välja Tapal.

See pole aga kõik. Pikaleveninud vaidlused Nursipalu harjutusvälja üle on tinginud kentsaka olukorra, kus ka Kuperjanovi pataljoni ajateenijaid tuleb aastas pea 15 korda viia Võrust mitmesaja kilomeetri kaugusele keskpolügoonile või Ida-Virumaale Sirgalasse. Üks selline õppus toimus just sel nädalal.

"Enamik asju oleme saanud ära teha enda nii-öelda koduharjutusväljal Nursipalus, aga eeskätt raskerelvade laskmiste jaoks ei ole seal praegu tingimusi. Jutt käib miinipildujatest ja selle jaoks tullakse ikkagi Sirgalesse või minnakse keskpolügoonile," selgitas Kuperjanovi pataljoni kompaniiülem leitnant Tõnu Niilo.

"See suurusjärk jääb kümnetesse tuhandetesse, mida me maksame mitte ainult selle korra eest, vaid ka selle eest, et toimetada mehi edasi-tagasi selle asemel, et käia kuperjanovlastega 15 kilomeetrit Taara kasarmutest eemal oleval harjutusväljal," tõdes kolonel Rebo.

Ta lisas, et Nursipalu harjutusvälja puhul on käimas hanked ehitaja leidmiseks.

Vaatamata harjutusvälja ja mõningase tehnika puudumisele ei nõustu aga Rebo väitega nagu oleks 2. brigaad vaeslapse rollis.

"Õige oleks öelda, et me oleme teistmoodi. 1. brigaad keskendub soomusmanöövrivõime arengule, sinna osteti CV90'd. Meie arendame siin Lõuna-Eesti mägede ja metsade vahel oma oskust sõdida just sellel maastikul ja sõdida kergejalaväega. Meil on olemas relvastus, mida meil oleks vaja juba täna, asudes riiki kaitsma," rääkis ta.

"Me tahame juurde uusi sidevahendeid, öövaatlusseadmeid, paremaid õhujälgimisvahendeid, millega tuvastada sissetulnud vastase helikopterit või muud lennuvahendit. Kõik see tuleb nende investeeringutega, mida kaitsevägi ja kaitseministeerium on selles suunas tegemas," lisas ta.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis Rebolt, millise tervise juures 2. jalaväebrigaad praegu on.

"Me oleme hea tervise juures. Oleme käimas vapralt oma neljanda sünnipäeva puhul. Kasvame, kosume, muutume üha tugevamaks ja hambad on juba suus," vastas kolonel.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: