Herem: praegusest suurema väe kiireks formeerimiseks pole Eestis piisavalt ülemaid ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kaitseväe juhi vahetus on elavdanud vaidlust, kas Eesti kaitsevägi on piisav ja selle juhtimine sobilik arvuka ja kogenud välisvaenlase tõrjumiseks liitlaste saabumiseni. Reservkolonelleitnant Leo Kunnase sõnul ei piisa praegusest sõjaaja koossesisust ehk 21 000 sõdurist, tulevase kaitseväe juhataja brigaadikindral Martin Heremi sõnul ei ole Eestil aga suurema väe kiireks formeerimiseks piisavalt ülemaid.

Reservkolonelleitnant Leo Kunnas kritiseerib majanduskriisi järgset kaitseväe arengukava aastateks 2013 kuni 2022. Selles kaotati kaitseringkonnad, mis olid mõeldud juhtimise hajutamiseks. Loodi kaks brigaadi, mille keskused on võimalik kauglöökidega purustada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

21 000 sõdurit sõja ajaks on Kunnase sõnul vähe. Tema hinnangul peaks olema kaks korda rohkem.

"Vähendamine oleks olnud võimalik siis, kui Venemaa oleks oma jõude vähendanud, aga kõik on toimunud ju vastupidi - Venemaa sõjaline areng on olnud väga kiire. Venemaa on alustanud Ukrainas sõda, pidanud seda. Meie kaitseplaneerimise jaoks justnagu poleks seda olemas," ütles Kunnas.

Temaga nõustuvad endised kaitseväe juhatajad Ants Laaneots ja Johannes Kert.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur, kaua Soome kaitseministeeriumis töötanud Pauli Järvenpää ütleb, et Soomes on üle 300 000 reservväelase, sealhulgas 30 000-meheline soomustatud löögirusikas kiireks reageerimiseks. Sellest hoolimata ei suuda Soome end üksi kaitsta ja mõeldakse selle peale, keda appi kutsuda.

"See on suur küsimärk. Paljud soomlased arvavad, et Euroopa Liit ja selle turvalisusgarantiid tagavad abi. Või siis oleks need riigid, nagu USA
või Rootsi võiks Soomet toetada," rääkis Järvenpää.

Jaak Aaviksoo, kes oli kaitseminister ja kes koostöös Ants Laaneotsaga lõi kaitseringkonnad, ütleb, et mõistab Kunnase kriitikat. Kaitseliit ei suuda asendada kaitseringkondi kui juhtimise hajutamise vahendeid. Sellegipoolest Aaviksoo pigem usaldab neid, kes riigikaitset juhivad.

"Ma tean, et Kaitseliit ei suuda täita seda lünka, mida püüdsid täita kaitseringkonnad, aga olgem ausad - kaitseringkondade väljaehitamine oli väga nõrgal tasemel ka kümme aastat tagasi. Ja võib-olla need otsused, mis tänaseks tehtud on, on siiski olnud usaldusväärsed, nii et ma arvan, et tuleks usaldada nii seda tööd, mida on teinud kindral Terras kui peastaap, kelle ülem jätkab Terrase asemel," sõnas Aaviksoo.

Brigaadikindral Martin Herem ütles "Aktuaalsele kaamerale", et need reservid, mis meil praegu olemas on, peavad olema valmis homme tegutsema. Suurema väe kiireks formeerimiseks pole piisavalt ülemaid.

"42 000 tähendaks seda, et meil oleks täna vaja palju rohkem tegevväelasi nende juhtimiseks. Võtke iga lisa 1000 inimese kohta vähemalt 20 tegevväelast. Ilma selleta on see väga aeglane sõjaline jõud, mille formeerimiseks kuluks pigem nädalaid. Ja neid tegevväelasi ei ole meil täna mitte kuskilt võtta," selgitas Herem.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: