EL-i plaan ähvardab elektriautode tõttu uute korterite hinda tõsta ({{commentsTotal}})

Uusarendusse korterit ostes on ostjad üha sagedamini sunnitud soetama ka hinnalise parkimiskoha.
Uusarendusse korterit ostes on ostjad üha sagedamini sunnitud soetama ka hinnalise parkimiskoha. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Euroopa Liit kavandab muudatusi, millega kohustataks uute hoonete ehitajaid looma parklatesse võimaluse elektriautosid laadida. Kinnisvarafirmade liidu hinnangul oleks tegu märkimisväärse kuluga, mis tõstab ruutmeetrihindu, majandusministeerium rõhutab aga, et tegu on alles eelkokkuleppega.

Hoonete energiatõhususe direktiivi muudatustega pannakse paika nõuded elektriautode laadimispunktide paigaldamiseks nii elamutesse kui mitteeluhoonetesse.

Need nõuded näevad ette, et rohkem kui kümne parkimiskohaga uuselamu parklas tuleb kõik parkimiskohad varustada spetsiaalsete plasttorude ehk kaablikaitsekõridega, mis annab võimaluse hiljem sinna laadimispunktid paigaldada.

Üle kümne parkimiskohaga mitteeluhoonete ehitamisel peab parklas olema üks laadimispunkt ja iga viies parkimiskoht peab olema kaablikaitsekõriga.

Majandusministeeriumi ehitusvaldkonna nõunik Margus Tali ütles ERR-ile, et praegu ei saa neid nõudeid veel kindlaks pidada, sest tegu on Euroopa Liidu Nõukogus heaks kiidetud eelkokkuleppega.

"Kui Euroopa Parlament kiidab kokkuleppe teksti heaks, töötavad direktiivi muutmise eelnõu teksti läbi õigusteenistus ja tõlketeenistus ja alles seejärel avaldatakse nõuded ning need hakkavad kehtima. Nõuete kehtestamise järel on liikmesriikidel aega 20 kuud, et vastavad sätted riiklike õigusaktidega üle võtta," selgitas ta.

Tali lisas, et kui Euroopa Liit sellise nõude direktiivina kehtestab, peame liikmesriigina selle ka oma riigi õigusesse üle võtma ning Eestil pole võimalust nõude ülevõtmist kaaluda.

Kinnisvarafirmade esindaja: lõpuks maksab muudatuse kinni tarbija

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel juhtis tähelepanu asjaolule, et laadimisvõimaluse loomine ei tähenda pelgalt ühe kaabliotsa vedamist, vaid ka lisavõimsuse ostmist.

"See maksab päris palju, lisaampreid tuleb juba juurde osta," tõdes ta. "See on märkimisväärne kulu ja kurb on see, et lõpuks maksab ikkagi tarbija selle kinni ja siin ei ole tegemist mitte ühe konkreetse korteri privileegiga, et kui on kellelgi erisoov, maksab ta rohkem ja saab oma elektriauto parkimiskoha".

Rüütli sõnul ongi see põhiline probleem, et muudatus mõjutab ühtselt kõigi ruutmeetrihinda.

"Kõhutunde järgi saan öelda, et kuskil üks kuni kolm tuhat eurot teeb see korteriühiku kallimaks küll. Kui võtame kas või puhtalt amperaaži maksumuse, siis kõige aeglasem ja viletsam, mis välja veab, on 16 amprit, soovitatavalt 32, 64 amprit oleks juba väga äge. Kui inimene tahaks vahel kiiremini aku täis saada, võib öelda, et 1500 kuni 3000 juurde jääb juba ühe koha amprite maksumus," rääkis kinnisvarafirmade liidu juht.

Lisaks on tema sõnul kulukas ka kaabli vedamine, sest sellest jookseb läbi märkimisväärne võimsus ning see läheb väga kuumaks.

"Valmidus tähendab seda, et ega hiljem pole amprid nagu piimapudelid, mida poest juurde ostad. See on ikka suur õnn, kui mingis rajoonis ampreid üle jääb, neid kipub tavaliselt ikka puudu olema. Ehk pole nii, et kui vaja, siis hiljem ostame - see amperaaž tuleb kohe osta," tõdes Rüütli.

Seega kuluks ühe elektriauto parkimiskoha ettevalmistamiseks tema hinnangul umbes 5000 eurot, mis tähendakski ruutmeetrihinna tõusu.

Rüütli tõi lisaks välja, et elektriautode laadimiskohtade järele ei ole väga suurt nõudlust ning küsitav on seegi, kas tulevik ikka on elektriautode päralt. Ehkki kallima kinnisvara puhul on elektriautode laadimiskoht eelis, siis selliste kohtade kohustuslikku loomist ei pea kinnisvarafirmade liidu juht praegu mõistlikuks ideeks.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
Teadlased määrasid muu hulgas Maltravieso koopamaalingute vanuse.

Professor: neandertallaste 150 aastat kestnud diskrimineerimine on lõppenud

Neandertallased joonistasid Hispaania koopaseintele käejälgi, kolmnurki ja loomi ning mõistsid sümbolismi vähemalt 20 000 aastat enne nüüdisinimeste Euroopasse saabumist. Uued leiud kinnitavad üheselt, et ennast ei suutnud läbi kunsti väljendada ainult praegu elavate inimeste otsesed esivanemad.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: