"Aktsiisid moodustavad väga väikese osa maksulaekumisest. Nad on veidi üle kolme protsendi. Kui ta kõigub sinna-tänna, siis see ei ole nii meeletu auk. Aga nad on sellise märgilise tähtsusega," rääkis Sulev Vedler.

"Küsimus ei ole ainult aktsiisides. Aktsiisid mõjutavad inimeste käitumist - kui inimesed on harjunud Lätis alkoholi järel käima, siis neil süveneb see harjumus ja nad käivad seal ka edaspidi ja toovad sealt ka muud kaupa. Lõuna-Eesti poed on hädas, mingil hetkel hakkavad hätta sattuma ka Tallinna kauplused. Ka Tallinna restoranid ja laevaliinid, sest soomlased ei taha ju enam kallist alkoholi siit osta. See võib sellise lumepalliefekti kaasa tuua," lisas Vedler.

Velder pakkus, et võib-olla peaks nüüd alkoholiaktsiisiga tagasi tõmbama. "Makse tõstetakse, makse langetatakse," ütles ta.

Ta lisas, et inimesed kipuvad sellises olukorras alkoholi varuma ja varutud alkoholi kiputakse lihtsamalt tarbima, seega on ka see kahtluse all, kas rahva tervisele on aktsiisitõus positiivselt mõjunud.

Mirko Ojakivi rõhutas, et alkoholist saadavad kahjud jäävad Eesti riigi kanda, aga tulud lähevad Läti riigieelarvesse. "Kui läbimõtlematult ajada alkoholipoliitikat, siis selle mõjud Eesti rahvale on hoopis teistsugused," ütles Ojakivi.

Merilin Pärli sõnul on ka Põhja-Eestis elavate inimeste hulgas järjest rohkem neid, kes Lätis suurtes kogustes alkoholi toomas käivad. "Nad ei käi sihilikult alkoholi ostmas, aga kui niikuinii näiteks töö viib Lätti, siis varun ka õlut," sõnas Pärli.