Kantar Emori ärisuuna juht Aivar Voog ütles, et inimestelt taheti teada hinnatundlikkust: kui palju peaks alkohol Lätis olema odavam, et oleks mõtet minna sinna ostma.

Küsitlustega alustati 2016. aasta augustis ja küsiti eraldi lahja ja kange alkoholi kohta. Eraldi vaadeldi Lõuna- ja Põhja-Eestit. Lõunaeestlaste valmidus minna Lätti alkoholi ostma oli kõrgem, ent mida aeg edasi, seda enam hakkas kasvama ka põhjaeestlaste valmidus selleks.

82 protsenti Tartu elanikest ja 2/3 Eesti elanikest oli eelmise aasta detsembriks valmis Lätti alkoholi järele minema. Tänavuse aasta märtsiks oli valmidus vaibunud ja tipp on tõenäoliselt möödas, sest tunglemine näitab rahunemise märke: tartlastest ja lõuna-eestlastest on valmis Lätist alkoholi ostma 69 protsenti, kogu Eesti peale on selliseid inimesi 60 protsenti. Samas, mida suurem hinnavahe, seda enam ollakse valmis Lätti ostureisile minema.

2016. aasta augustis oli viimase kolme kuu jooksul käinud Lätis alkoholi ostmas 27 protsenti Eesti elanikest. 2017. aasta detsembris oli neid inimesi juba pea kaks korda rohkem. Tänavu märtsiks oli see kukkunud 25 protsendini. Kogu aasta jooksul oli käinud ostureisil 41 protsenti küsitletutest.

Lätist ostetud alkoholi osakaal oli mullu detsembris 23 protsenti, nüüdseks on see taas pisut langenud, jõudes märtsiks 20 protsendini. Põhjuseks võivad olla kas suured varud või siis on emotsioon vaibunud.

Lisaks alkoholile ostetakse Lätist ka ehitusmaterjale ja rõivaid, sest need on seal odavamad.

Alkoholitarbimises pikaajalised muutused puuduvad

Kantar Emori ekspert Katrin Männaste tõdes, et inimeste alkoholitarbimine ei ole seitsme aasta jooksul muutunud. Kerget ühtlast kasvutrendi on näidanud vaid nende inimeste osakaal, kes üldse alkoholi ei tarbi.

Lühiajaline vaade näitab, et vähemalt kord nädalas alkoholi tarbijate osakaal on püsinud aasta tagusega võrreldes püsinud täpselt samasugune.

Vähemalt kord kuus alkoholi tarbijad on pisut vähem aasta jooksul alkoholi tarbima hakanud ja kergelt on kasvanud aasta jooksul nende osakaal, kes üldse alkoholi ei tarbi. Alkoholitarbimine näitab ka sesoonsust: suvisel ajal juuakse rohkem.

Läti kunde: kõrgema sissetulekuga juhtival ametikohal keskealine mees

Sagedasemad alkoholitarbijad käivad ka sagedamini Lätis alkoholi järel. Enamasti kuuluvad sellesse segmenti piiriäärsetel aladel elavad keskealised mehed, kõrgema sissetuleku ja juhtivama ametikohaga, rahvuselt eestlased. Samuti on osakaal kõrgem väiksemate linnade elanike seas.

Uuringust nähtub, et Lätis ei käi ostmas mitte hinnatundlikumad, vaid just kõrgemapalgalised ja pigem Lõuna-Eestis elavad inimesed, kes teevad seda ilmselt pigem emotsionaalsetel kaalutlustel.

Möödunud aastal tarbiti õlut kogu alkoholi tarbimisest 37 protsenti, veini 30 protsenti, viina 18 protsenti ja siidrit 16 protsenti. Võrreldes 2010. aastaga on vein ja vahuvein olnud tõusutrendis, viin langustrendis. Õlletarbimine pole muutunud.

Tänavu on alkoholi ostnud 85 protsenti inimesi. Alkoholi ostetakse varasemast harvem, aga mitte vähem. Iseäranis Lätist ostetakse suuremaid koguseid, aga ka Eestis ostetakse alkoholi rohkem siis, kui on sooduskampaania. Kalli hinna tõttu Eestist tavahinnaga alkoholi eriti ei osteta.

Kantar Emor teeb piiriüleste ostude seireuuringut kord kvartalis, uuringu esinduslik valim on alati 1000 Eesti elanikku vanuses 18-74 aastat. Selle aasta esimene uuring oli 8.-14. märtsil, uuringus osales 1020 inimest.