"Olukorrast riigis": välisluureameti raporti analüüsitase on mannetu
Eesti välisluureameti aastaraport kirjeldab Venemaad halvustavalt ja mahategevalt ning selle analüüsitase on masendavalt mannetu, leidsid Raadio 2 saate "Olukorrast riigis" saatejuhid Andrus Karnau ja Ahto Lobjakas.
Välisluureamet avaldas sel nädalal oma aastaraporti "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas" ning Karnau märkis, et vaadates seda, kuidas välisluureamet kirjeldab Venemaad, on pilt nukker.
"See on selline mahategev, halvustav. See pilt, mis sellest vihikust avaneb, vastab tegelikult minu meelest suurepäraselt Venemaa-poolsele arusaamale Eestist, et Eesti on väike kuri riik," sõnas ta.
Lobjakas märkis, et mida rohkem me seda vastasseisu ise arendame, seda sarnasemaks me oma vastasega muutume. Pigem võiks Eesti hoida mõistlikku distantsi, nagu seda teeb Soome.
"Mulle jäi väga teravalt silma sõna "mõjuagent". See on termin, mille kunagi tõi venekeelselt käibesse Vladimir Putin ja Eestis ka naerdi selle termini üle. Tegemist pole klassikalisel viisil värvatud agendiga, kes saab raha, vaid inimesega, kes lihtaslt oma tegevusega toetab Venemaa-vastast propagandat. Omal ajal selle üle naersime, kümmekond aastat hiljem on sama sõna meie jõuorganite leksikas ja räägitakse täpselt samasugusest asjast nagu mõjuagendi kontseptsioonist," tõi ta välja.
Lobjakas lisas, et kui kapo ja välisluureamet võivad mõjuagendiks nimetada ka Venemaa territooriumil käinud turisti, keda pole isegi värvatud, siis tekib küsimus, kuhu tõmmata piir.
"See on ju absurdne jutt, see on nonsens," lausus ta. "Debatt on ju see, mida me tahame, mitte ennetav pauguga uste sulgemine, nagu meil hakkab tekkima välisluureameti aastaraamatut vaadates. See hakkab meil nagu poliitikaks muutuma, et me ei olegi võimelised seal (Venemaal - toim) käima, seal inimestega rääkima, sest niipea, kui oleme kohapeal, oleme me mõjuagendid - ja see on see, mida Putin tahab. See ei ole ju tõsiseltvõetav analüüsitase muu hulgas, aga on ka väga ohtlik meie arvamusvabadust vaadates".
Karnau tõi välja, et ka Venemaa relvajõududest ja Putinist räägiti halvustaval ja alahindaval toonil.
"Ma ei ole päris kindel, kas suure naaberriigi kirjeldamisel väga ühe malli ja prismaga löömine on kõige mõistlikum viis," tõdes ta.
Lobjakas märkis, et tegu on masendavalt mannetu tasemega analüüsiga ja Karnau lisas, et aruande juurde käib ka hirmu külvamine.
Kõige suurema kriitikana aastaraamatule tõi Lobjakas välja selle, et kapo ja välisluureamet jätkavad sellise raami loomist, kus poliitikud ei saa enam poliitikat muuta.
"See on selline süvariigi tekkimine, mis asetab teatud poliitika objektideks kuuluvad valdkonnad või aspektid poliitikast väljapoole, mida juhtuda ei tohiks. Ja kuidas ta seda teeb - andes Venemaale ja Venemaa tegevusele hinnanguid, mis suurelt jaolt baseeruvad andmetele, mida avaldada ei saa. Millega on võimatu vaielda ka poliitikutel /.../ Ühesõnaga võetakse need asjad ratsionaalsest debatist ja sellega ka poliitikast välja," lausus Lobjakas.
"Ametnikud on teostamas sõna otseses mõttes süvariigi loomise projekti, mis lõppkokkuvõttes saab olla väga halb meie demokraatia vaatepunktist, isegi, kui ta täna veel seda ei ole," lisas ta.
Toimetaja: Karin Koppel