Välisluure: Vene oht püsib, kuid otsese ründe oht on väike ({{commentsTotal}})

{{1518083880000 | amCalendar}}
Foto: Mikhail Klimentyev/Russian Presidential Press and Information Office/TASS/Scanpix

Ainuke oht Eesti ja teiste Läänemere-äärsete riikide eksistentsile ja suveräänsusele lähtub Venemaalt, kuid Venemaa otsese sõjalise ründe oht NATO liikmesriikidele 2018. aastal on väike, leiab Eesti välisluureamet.

Välisluureamet andis oma aastaraporti "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas" välja kolmandat korda. 68-leheküljelises raportis on 54 lehekülge pühendatud Venemaale, ülejäänud terrorismile Euroopas ning esimest korda on peatükk ka Põhja-Koreast.

Raporti eessõnas kirjutab välisluureameti peadirektor Mikk Marran, et 2018. aasta alguses on Venemaad puudutav põhiküsimus, mis saab pärast märtsis toimuvaid presidendivalimisi.

Mikk Marran Autor: Siim Lõvi /ERR

"Parasjagu näeme idanaabri juures hoolikalt lavastatud näitemängu, kus üritatakse jätta muljet vabadest valimistest, kuid kulisside taga viiakse ellu küünilist plaani kindlustada president Putini ja tema lähikonna võimu veel üheks  ametiajaks."

Pseudokandidaadid presidendivalimistel

Raportis leitakse, et Putini tagasivalimiseks on sisepoliitiline tegelikkus 2018. aastal ebamugavam kui kunagi varem - rahulolematus poliitilise eliidi tegevusega ja olukorraga riigis on märgatavalt kasvanud.

"Oluline roll võimukriitiliste mõtete varasemast laiemas levikus on muutunud meediaruumil ja uutel infovahetusvõimalustel. Kuigi traditsiooniliste massiteabevahendite sfääris, eriti telemeedias toimivad endiselt Kremli kontrollitud infokanalid, on nende mõju ühiskonnale uue meedia ulatuslikuma kasutuse tõttu vähenenud ning see trend jätkub. Ühtlasi on sotsiaalmeedia laialdane kasutamine toonud Venemaa äärealad keskustele lähemale kui kunagi varem."

Samas on Venemaa raporti järgi endiselt riik, kus võimu häälekamad kriitikud peavad kartma enda ja oma lähedaste füüsilise julgeoleku pärast.

Presidendivalimiste eel on üha enam asutud etendama poliitilist pluralism, suurendamaks valimiste näilist legitiimsust ning kanaliseerimaks opositsioonilisi meeleolusid.

"Kreml vajab presidendivalimisteks mõnda värskemat kandidaati, kes mängiks "sõltumatu" konkurendi rolli. 2012. aasta valimistel oli selleks Mihhail Prohhorov, 2018 näivad seda osa täitvat Ksenija Sobtšak ja Pavel Grudinin."

Venemaa sõjandus

Venemaa sõjandust käsitlevas peatükis räägitakse eelmisel aastal toimunud suurõppusest Zapad, kuid ka arengutest 2018. aastal.

"2018. aastal toimub Vene relvajõudude iga-aastane suurõppus Kaug-Idas nimetuse Vostok-2018 all. Mõneti paradoksaalsel kombel on Vostoki seeria õppustel Vene relvajõudude stsenaariumijärgne põhivastane olnud justnimelt USA. /.../ 2018. aastal antakse Balti laevastikule üle esimesed kaks Karakurti klassi raketilaeva. Nende laevade tähtsus peitub eelkõige relvastuses - laevade varustusse hakkavad kuuluma uued tiibraketid Kalibr, millega on võimalik rünnata maasihtmärke 2500 km ulatuses. 2018. aastal viiakse lõpule juba 2017. aasta oktoobris alustatud Kaliningradi raketibrigaadi ümberrelvastamine Iskanderi raketisüsteemile."

Venemaa sõjalise võimekuse hindamisel tuleb arvestada ka Vene relvajõudude nõrku külgi. Eesti välisluureameti hinnangul on Vene relvajõududele endiselt omased lohakus, korruptsioon ja vargused.

Sanktsioonid ja olukord Ukrainas

Välisluureameti hinnangul on Lääne sanktsioonide järjekindlus Venemaad üllatanud. "Ehkki Venemaal on seda väga vastumeelne tunnistada, on sanktsioonidel olnud sealsele majandusele põhjalik ja pikaajaline mõju. Sanktsioonid pärsivad Venemaa majanduskasvu vähemalt ühe protsendipunkti võrra."

Tänavune suurvõistlus jalgpalli MM on Venemaa jaoks hiiglaslik maineprojekt, mis peaks saatma maailmale sõnumi, et Venemaa on hoolimata sanktsioonidest saanud ja suutnud välja murda rahvusvahelisest isolatsioonist.

Venemaa sõda Ukraina vastu jätkub ka 2018. aastal. Ida-Ukraina okupeeritud alasid integreeritakse Venemaa majanduse ja ühiskonnaga aina enam, aga samal ajal teeseldakse pühendumust Minski kokkulepetele ja diplomaatilistele lahendustele.

"Venemaa arvestab sellega, et arvukate nn külmutatud konfliktide pidamine Venemaa äärealadel on osutunud pikaajaliselt hallatavaks ja see on toonud Venemaale otsest poliitilist kasu, andes talle hoovad naabruskonna kontrollimiseks."

Venemaa välispoliitiline positsioon

Venemaa jätkab varjatud sekkumisega Lääne demokraatlike otsustusprotsesside mõjutamist, eriti nendes EL-i liikmesriikides, kus 2018. aastal toimuvad valimised. "See tähendab veelgi enam valeinformatsiooni ja üha rohkem katseid värvata Lääne poliitikuid, ärimehi ja arvamusliidreid. /.../ Eriti tuleb tähele panna Moskva katseid Itaalia sisepoliitika suunal. Kindlasti pakuvad Venemaale suurt huvi ka sügisesed Läti parlamendivalimised."

Samas nenditakse raportis, et USA presidendivalimiste järel on teadlikkus Kremli tegevusest Läänes oluliselt kasvanud.

Samas otsib Venemaa 2018. aastal uusi konfliktikoldeid Lähis-Idas ja Aafrikas, kuhu ennast segada. Sellise tegevuse peamine eesmärk Venemaa jaoks on ärritada lääneriike, mitte aidata kaasa konfliktide lahendamisele.

"Venemaa kasutab taas terrorismivastase narratiivi ära, et tugevdada välispoliitilist positsiooni ja seada sisse suhted nii poliitilisel kui ka julgeolekuasutuste tasemel."

Välisluureameti teatel peaksid eriti poliitilisse, ühiskondlikku ja ärieliiti kuuluvad inimesed kriitiliselt analüüsima nendega Venemaal viibimise ajal toimunud intsidente, samuti isikuid, kes nendega tutvust otsivad.

"Mõjuagentide igapäevaseks menetlemiseks võidakse kasutada Euroopas resideeruvat aktivisti ehk koordinaatorit, kes, olemata küll Venemaa kodanik, on ära teeninud Kremli usalduse. Eriti otsitakse Euroopa Parlamendi saadikuid, kuid ära ei öelda ka riigitasandi ja kohalike omavalitsuste poliitikutest."

Küberohud Venemaalt

Raportis tuuakse eraldi välja, et juba 2017. aasta näitas, et küberdomeenist lähtuva ründe oht lääneriikidele kasvab ning suur osa kuritahtlikust kübertegevusest tuleb Venemaalt.

"Vaatamata sellele, et Vene eriteenistuste küberoperatsioonid on tehniliselt kõrgel tasemel ja oma jälgi suudetakse peita, on märke, mis ei jäta kahtlust operatsioonide päritolu suhtes. On näha, et tegutsetakse regulaarselt Moskva ja Peterburi ajavööndite töötundidel, peetakse kinni riiklikest puhkepäevadest ning tegevusjälgedest võib tihti leida vihjeid vene kirjakeelele ja sõnavarale."

Välisluureameti raporti järgi vastavad ka operatsioonide sihtmärkide valik, rünnakuvõtted ja tegevuste pikaajalisus Vene Föderatsiooni eriteenistuste luureinfo vajadustele.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: