Valitsus lihtsustab kolmandatest riikidest pärit tudengite saabumist ({{commentsTotal}})

{{1518702120000 | amCalendar}}
Foto: Marju Himma/ERR

Valitsuse heaks kiidetud eelnõu kohaselt võetakse välismaalaste seadusesse üle Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiiv, mis lihtsustab kolmandatest riikidest pärit teadlaste ja üliõpilaste liikumist Euroopa Liidu sees ning seeläbi ka nende saabumist Eestisse.

Teadlased ja üliõpilased saavad hakata liikuma Euroopa Liidu liikmesriikides, ilma et nad peaksid taotlema vastuvõtva liikmesriigi elamisluba.

Praegu kehtiva seaduse kohaselt võib teisest Schengeni riigist saadud elamisloa või viisaga Eestis viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Edaspidi võivad teadustöö tegijad Eestis viibida teiselt liikmesriigilt saadud viisa või elamisloa kehtivusaja lõpuni ning üliõpilased võivad selle loa alusel õppida Eesti kõrgkoolis kuni 360 päeva.

Samuti tehakse muudatus, mis lubab teadlastel, üliõpilastel ja õppejõududel pärast elamisloa kehtivusaja lõppu viibida Eestis senise 183 päeva asemel 270 päeva, et siin töötada või asutada ettevõte.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensing ütles ERR-ile, et see kindlasti avardab üliõpilaste võimalusi ja annab neile rohkem aega.

"See annab nendele üliõpilastele, kes siia tulevad, kas ühisõppekavade raames või üliõpilasvahetuse programmide raames, selle võimaluse, et need, kes asuvad õppima Tartu ülikoolis näiteks lühiajalise õpirände raames, et nad ei pea koheselt hakkama elamisluba taotlema. See sisuliselt hoiab kokku üliõpilasel ka kulusid, sest igasugune uue elamisloa taotlemine on kulukas. See oluliselt soodustab üliõpilaste õpirännet Euroopa Liidus," selgitas Tensing.

Tensingi sõnul võib direktiiv kaasa aidata ühiselt läbi viidavate õppekavade loomisele ning vähendab üliõpilaste kohustust muretseda elamislubade pärast mõlemas liikmesriigis.

Tensing rääkis, et muudatus toob ülikoolile kaasa ka lisakohustusi, sest ülikool peab hakkama kontrollima, et teise Euroopa Liidu liikmesriigi poolt välja antud elamisluba vastab nõuetele ja sellega võib pikemalt Eestis õppida kui 90 päeva.
Muudatused on kavandatud jõustuma 2018. aasta 23. mail.

Kõige enam ehk sisuliselt iga kolmas Eesti välisüliõpilane õpib Tallinna Tehnikaülikoolis. TTÜ hinnangul võib direktiivi täitmine suurendada välistundengite huvi kõrgkooli vastu, kuid vastuvõtu lävendiks on siiski kõigile võrdsete tingimustena teadmised, mitte inimese päritolu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kindlasti tõstaks see aga TTÜ õppe- ja teadustöö taset.

"Kui meil kuus aasta tagasi oli umbes 500 välistudengit, siis aastal 2017 on TTÜ-s umbes 1500 tudengit. Eelmisel aastal oli sisseastunud või teadustööd alustanud doktoranidest 25 protsenti välismaalasi. Meil on iga kuues õppejõud rahvusvahelise taustaga. TTÜ ei vali teadlasi rahvuse järgi, vaid pigem ikka taseme järgi," ütles TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll.

Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak ütles, et seadusemuudatusega on lihtsam saada Eestisse teadlasi. Teadlastele tähendab see võimalust võtta oma perekond kaasa. "Kui teadlane tuleb kokkuleppe alusel meie riiki, siis ka tema perekond võib tulla kaasa sama kokkuleppe alusel eraldi elamisluba taotlemata. See võib muuta lihtsamaks teadlaste jaoks selle otsuse tegemise, et tulla Eestisse lühikeseks ajaks tööle," rääkis Haidak.

Haidak ei usu, et seadusemuudetus tooks kaasa Eesti ülikoolides suure välistudengite kasvu.

Kindlasti jälgib politsei ja piirivalve, et Eestisse saabuvad isikud tegelevad ka päriselt õppe- ja teadustööga.

"Me teame, et politsei- ja piirvilaveamet on teinud ettekirjutusi tervetele kõrgkoolidele - ühele kõrgkoolile Eestis, kes sisuliselt ei saa enam endale välismaalt üliõpilasi õppima kutsuda. Nii et see on politsei- ja piirivalveameti igapäevatöö, et kõigi nende viisade ja paberite vormistamisel vaadata ka sisse, kust inimene tuleb," selgitas siseminister Andres Anvelt "Aktuaalselel kaamerale".

Kui kolmandatest riikidest pärit isik tegeleb Euroopa Liidus teadustöö asemel hoopis muude asjadega, lasub vastutus riigil, kes isiku esmalt vastu võttis.

Haridusministeeriumi andmetel õpib 2017/2018. õppeaastal Eesti kõrgkoolides kokku 4394 välisüliõpilast. Välistudengid moodustavad praegu 9,5 protsenti kõigist Eesti üliõpilastest ning välistudengite osakaal on kasvanud.

Tallinna Tehnikaülikoolis 1420, Tartu Ülikoolis 1063, Tallinna Ülikoolis 646 ja EBS-is 503 välistudengit.

Välistudengite elukohamaa on kõige sagedamini Soome (32%). Järgnevad Venemaa (6%), Nigeeria (6%), Ukraina (5%), Türgi (4%), Gruusia (4%), India (3%) ja Läti (3%).

53 protsenti välistudengitest on pärit kolmandatest riikidest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: