Kirjas PPA peadirektor Egert Belitševile märkis Madise, et PPA töötajad nõuavad elamisloataotluse menetlustes inimestelt pangakonto täielikke väljavõtteid, mõnel juhul enam kui kahe aasta kohta. 

Andmeid on küsitud nii isikliku, ettevõtte kui ka investeerimiskonto kohta. PPA on jätnud ka taotluse läbi vaatamata, kui inimene on keeldunud andmeid esitamast.

Madise märkis, et see on õigusvastane, sest elamisloataotluse menetluses pole lubatud nõuda inimeselt tema pangakontode täielikke väljavõtteid.

Põhiseadus nõuab eraelu kaitset, kuid pangaandmete põhjal võib saada selle kohta teavet.

PPA ametnikud on põhjendanud pangakonto väljavõtete nõudmist vajadusega kontrollida, kas inimesel on piisav legaalne sissetulek, kas ta on kasutanud varem elamisluba eesmärgipäraselt ja tegelikult elanud eestis, ning uurida inimestevaheliste suhete kohta.

Madise kirjutas, et vajadusel saab paluda inimesel esitada konto väljavõte konkreetsete maksete kohta, mis on menetluse jaoks olulised.

Taotluse üle otsustamiseks saab kontrollida ka teisi tõendeid, nagu maksu- ja tolliameti andmeid või paluda inimesel esitada tööandja tõend sissetuleku kohta või konkreetse sissetuleku laekumise kohta.   

Samuti saab küsida muid tõendeid Eestis elamise või peresuhete kohta. Nii ei kohustata inimest avaldama andmeid, mis on tundlikud ja mille avaldamine rikub inimese eraelu puutumatust, kuid mis pole elamisloataotluse üle otsustamisel vajalikud.

Kirjas palub Madise viia PPA halduspraktika kooskõlla põhiseaduse ja seadustega ning lõpetada elamisloa taotlejatelt pangakontode väljavõtete nõudmine.

PPA-l on vaja andmeid

PPA vastas õiguskantsleri kantseleile, et pangakonto väljavõtteid küsitakse elamisloa menetluses tavaliselt selleks, et tuvastada, kas inimene on elanud Eestis või mis seos tal teiste inimestega on.

Eestis teenitavat sissetulekut kontrollib PPA maksu- ja tolliameti andmete järgi ja selleks pangakonto väljavõtet ei küsita. 

Kui on kahtlus, et inimene elab püsivalt mõnes muus riigis, kuigi väidab, et elab Eestis, siis on üks võimalus tema elukoha tuvastamiseks vaadata, kus ta oma igapäevaseid kulutusi ja pangatehinguid teeb. 

PPA märkis, et Eestis elamine on üks elamisloa andmise tingimus ja seega on vaja seda kontrollida ja mõnikord tõendamiseks dokumente küsida.

Välismaalaste seaduse kohaselt on inimene kohustatud haldusorgani nõudmisel esitama täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid menetluses tähtsate asjade kohta. Kui inimene seda ei tee, võib PPA jätta taotluse läbi vaatamata.

Siiski pole PPA-l õigust nõuda igasuguseid andmeid, mida võib kuidagi seostada elamisloataotluse asjaoludega. PPA peab andmete nõudmisel alati järgima ka muid õigusakte, mis seavad olulised piirangud sellele, mis andmeid ja kui suures ulatuses inimestelt võib nõuda.

PPA identiteedi ja staatuse büroo juht Liis Valk kinnitas, et PPA tutvub põhjalikult õiguskantsleri soovitusega, mis jõudis nendeni kolmapäeval.

Ta selgitas, et PPA lähtub elamislubade menetluses välismaalaste seadusest. "Välismaalaste seadus ei sätesta täpselt, milliseid andmeid tohib või ei tohi küsida," nentis Valk. 

Inimene ise on välismaalaste seaduse kohaselt kohustatud menetluses kaasa aitama ja vajalikke tõendeid esitama.

"Elamislubade menetluses vaatame iga taotlust eraldi ja lisaandmeid küsime inimeselt vaid juhul, kui esitatud dokumentidest ei piisa veendumaks, et inimeselt on õigus elamisluba saada," lisas ta.