Ukrainast ja Venemaalt alguse saanud lunavararünnak nakatas maailmas tuhandeid arvuteid, andes tõsise hoobi rahvusvahelistele ettevõtetele ja taristuobjektidele nagu vana Tšornobõli tuumaelektrijaama kiirgusmõõdikud ning Mumbai ja Amsterdami sadam.

Kreml on Venemaa seotust kategooriliselt eitanud.

"2017. aasta juunis käivitas Vene sõjavägi kõige destruktiivsema ja kulukaima küberrünnaku ajaloos," seisab Valge Maja napisõnalises avalduses.

"NotPetya nime saanud rünnak levus kiiresti kogu maailmas, põhjustades miljardeid dollareid kahju üle kogu Euroopa, Aasia ja Ameerikate. Tegemist oli osaga Kremli katsetest destabiliseerida Ukrainat," lisati selles.

"See oli hoolimatu ja valimatu küberrünnak, millel saavad olema rahvusvahelised tagajärjed."

Suurfirmadest sattusid rünnaku alla Vene naftahiid Rosneft, Taani laevanduskompanii Maersk, USA farmaatsiahiid Merck, Prantsuse ehitusettevõte Saint-Gobain ja Briti reklaamifirma WPP.

Kõige tõsisemalt sai kannatada Ukraina, kus ennenägematu rünnaku tõttu seiskusid pangaoperatsioonid.

"Rünnak oli maskeeritud kuritegelikuks ettevõtmiseks, aga selle eesmärk oli segadust tekitada," oli varem öelnud Briti valitsus.