Sellist trendi kinnitas ETV hommikuprogrammis "Terevisioon" Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal Uku Särekanno. "Räägime juba 100 000-200 000 eurost, mida küsitakse," ütles ta. Nõude suurus oleneb nö kaasusest ning Särekanno tõi näiteks hiljutise sanitaartehnikapoodide keti FEB-i, mis oli maas mitu päeva ja kogu operatsioonisüsteem selle taga oli halvatud. Taolisel juhul esitatud lunarahanõue võib Särekanno kinnitusel olla oluliselt suurem, kui siis, kui on näiteks üle võetud kellegi isiklik Facebooki-konto.

Milline näeb välja arvutiekraanile ilmunud lunavaranõue ja kuidas sel juhul käituda, saab vaadata Terevisiooni videoklipist. Olukorra ennetamiseks soovitab Särekanno teha olulistest andmetest koopiad ning varundada neid eraldiseisvalt sellest serverist või pilvest, kus muidu oma andmeid hoitakse. "Nad võiks soovitavalt olla eraldi ketta peal ja see ketas ühendatud lahti ülejäänud arvutisüsteemist. Vastasel juhul krüpteeritakse ära ka varukoopiad, mida ongi viimasel ajal juhtunud."

RIA soovitus on lunaraha mitte maksta, kuna tegemist on kuriteoga. "Maksmisel on see risk, et sa ei saa oma andmeid kätte ja jääd ka oma rahast ilma. See on nagu pokkeri mängimine ja igaühe enda otsustada, mida ta teeb, aga meie soovitus on muidugi mitte maksta. See toidab kuritegevust."

Särekanno rõhutas, et küberrünnakud puudutavad meid kõiki. "Kas sa oled huvitav inimene või ei ole huvitav inimene, kas sul on suur äri või väike äri, väga suurt vahet ei ole. Robot teeb roboti tööd ja programm teeb programmi tööd, ta otsib nõrkusi, ta otsib auku, kust sisse pugeda. Ja kui ta suudab teie süsteemi sisse pugeda, suudab ta tekitada ka väga suurt kaost ja laostust."