Tallinna volikogus on esindatud selge vähemus pealinnas antud häältest
Oktoobris kohalikel valimistel Tegusa Tallinna ridades liidus Edgar Savisaarega pealinna volikokku kandideerinud sportlikul ärimehel Urmas Sõõrumaal oli oluline sõnum, mis sügiseses meediakäras varju jäi: linnaelu juhtida ja linnavalitsuse tegevuse üle valvata suudab ainult tugev volikogu (Õhtuleht, 16.10.2017).
Kas Tallinna Linnavolikogu on tugev volikogu? Kui tugev on volikogu liikmete isiklik mandaat? Mitme valija häält volinikud reaalselt esindavad?
Pisut statistikat. Nimekirja oli kantud 361539 valijat, neist hääletas 193514 ehk 53,5 protsenti. Nimekirjade vahel jaotus kokku 191925 häält, ülejäänud 1589 olid tahtlikult või tahtmatult rikutud sedelid.
Valimised võitis Eesti Keskerakonna nimekiri, mis kogus 85199 häält ning sai 40 mandaati.
Lugedes kokku tänase seisuga Keskerakonna fraktsiooni kuuluvatele volinikele antud hääled, saame hoopis teise tulemuse – volikogus on esindatud 36563 Keskerakonna häält ehk 42,9 protsenti valimistel Keskerakonnale antud häältest.
Kas ülejäänud erakondade ja valimisliitude seis on parem?
Tallinnas teiseks tulnud Eesti Reformierakonna nimekiri sai 39323 häält, volikogus on neist esindatud 19855 ehk 50,5 protsenti valimistel saadud häältest. Kolmanda tulemuse teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjale antud 21053 häälest on volikogus esindatud 7937 ehk vaid 37,7 protsenti.
Neist suhteliselt parem on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna tulemus: hääli nimekirjale 13437; volikogus esindatud 7539 ehk 56,1 protsenti. Näeme, et vaatamata küllalt suurele valimistel saadud häälte ja mandaatide arvu erinevusele on Tallinna linnavolikogus EKREt toetanud valijate hääli otseselt esindatud vaid umbes 400 võrra vähem kui sotside toetajate omi.
Selles võrdluses teeb tagantpoolt esimese tulemuse üllatavalt hoopis Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, kuna nimekirjale antud 12638 häälest on volikogus esindatud ainult 3190 ehk 25,2 protsenti, jäädes otseselt esindatud häälte poolest alla näiteks Edgar Savisaarele, kes pälvis 3611 valija toetuse ning isikumandaadi.
Kust siis säärased kaod?
Vaatame järele. IRLi fraktsioonis on ainult üks asendusliige – fraktsiooni esimees Riina Solman (386 häält), kes tuli volikokku minister Siim Valmar Kiisleri (170 häält) asemel ning tõi fraktsioonile hoopis hääli juurde. Volikogust välja jäänud IRLi kandidaatidest said enim hääli riigikogulased Tarmo Kruusimäe (974 häält) ja Sven Sester (731 häält) ning minister Urmas Reinsalu (722 häält), ent nad ei teeninudki mandaati.
Nimekirju lähemalt vaadates võime IRLi puhul rääkida valijate üsna laiapõhjalisest toetusest erakonnale, mis jagunes küllalt ühtlaselt, ent võrdlemisi madalalt paljude erinevate kandidaatide vahel. Kokkuvõttes esindavad volikokku pääsenud viis IRLi esindajat vaatamata vähestele häältele, mille on pälvinud just nemad isiklikult, IRLi valijate soove ilmselt üpris hästi.
Hoopis teine muster ilmneb SDE fraktsiooni kuuluvate volinike põhjal: enam kui pooled ehk 5/9 on asendusliikmed. Ringkonnamandaadist loobusid ministrid Jevgeni Ossinovski (1375 häält) ja Indrek Saar (1143 häält). Kompensatsioonimandaati ei võtnud vastu ministrid Sven Mikser (826 häält) ja Andres Anvelt (734 häält) ja Riigikogu esimees Eiki Nestor (1425 häält). Kokku loobusid need viis kandidaati 5503 neid usaldanud valija esindamisest Tallinna Linnavolikogus.
Sotside omast kaks korda suuremas Reformierakonna fraktsioonis on üks asendusliige vähem. Mandaadist on loobunud erakonna esimees Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur (3590 häält), Euroopa Parlamendi saadikud Kaja Kallas (3551 häält) ja Urmas Paet (3391 häält) ning riigikogu liige Yoko Alender (1599 häält). Viimast asendab nüüd SA Virumaa Muuseumid juht Ants Leemets, kes valiti kohe ka Reformierakonna fraktsiooni teiseks aseesimeheks (Virumaa Teataja, 27.1.2018).
Kümme reformierakondlasest volinikku ehk enam kui pooled Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsioonist on ühtlasi riigikogu liikmed, istudes seega kahel toolil. Kokku on Tallinna Linnavolikogus 18 riigikogulast. Teistes fraktsioonides on säärast praktikat tunduvalt vähem: Keskerakonnas neli, IRLis kaks, SDEs ja EKREs mõlemas üks liige. Küllap on poliitikute pink tõesti lühike, nagu tõdes viimati Kaido Höövelson (LP, 10.2.2018).
Keskerakonnas hakkab silma rida kandideerinuid, kes on loobunud mandaadist volikogus, et töötada linnavalitsuses. Erinevalt volikogu esimehena ausalt paigale jäänud Mihhail Kõlvartist (24668 häält) on kohast volikogus loobunud Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid (5521 häält), Tallinna linnapea Taavi Aas (5500 häält), aga ka europarlamendi liige Yana Toom (4820 häält), riigikogulased Viktor Vassiljev (3184 häält) ja Mihhail Korb (2482 häält), kes kõik said isikumandaadi. Mõistagi on loobunud veel mitmed valijate toetuse pälvinud, tehes Keskerakonna fraktsioonis ruumi kokku 17 asendusliikmele.
Just Keskerakonna fraktsioonis hakkab silma üks omapärane nähtus, mida teistes ei kohta – kompensatsioonimandaat on saadud keskmiselt vähemate häältega (174,7) kui asendusliikmena volikokku pääsenutel keskmiselt hääli (293,4). Kõrge koha abil üldnimekirjas on kaks Keskerakonna pikaaegset liiget saanud kompensatsioonimandaadi isegi vähem kui poolesaja hääle eest: fraktsiooni aseesimees Toivo Tootsen (37 häält) ning liige Andres Kollist (44 häält).
Ainsa valimisliidu esindajana pääses pealinna volikokku keskerakondlane Edgar Savisaar (3611 häält), kes kandideeris Savisaare Valimisliidu ja Tegusa Tallinna ühinenud nimekirjas. Kokku saadi 8562 valija toetus, millest Savisaare osa oli 42,2 protsenti. Kuigi suuresti loodeti just esinumbri häältele, jäi nimekiri tervikuna napilt valimiskünnise alla. Seetõttu saab Savisaar esindada vaid otseselt enda valijate huve ja teeb seda ilmselt nii palju, kui tervis lubab.
41-protsendine esindatus
Liites viimaks kokku kõigi 79 voliniku toetuse, saame 78695 häält. Seega on Tallinna linnavolikogus reaalselt esindatud 40,7 protsenti valimistel antud häältest. Rikutud sedeleid välja jättes paraneb tulemus õige pisut – otseselt esindatud on 41 protsenti kehtivatest häältest.
Kas selline volikogu on tugev? Aeg näitab ja rahvas otsustab. Edaspidi võiks abiks olla ka avatud nimekirjad, mis esindavad valijate huve rohkem kui kitsas parteiringis koostatud kinnised nimekirjad.
Tallinna linnavolikogu kontekstis sobib ehk tsiteerida Eesti Olümpiakomitee presidenti Urmas Sõõrumaad, kes ütles intervjuus Anu Sääritsale Eesti olümpiakoondise kohta: „Loodame, et igaüks ületab siin vähemalt iseennast.” (ERR, 10.2.2018). Volikogu toimekusse saabki panustada iga liige, olles ise tegus – olenemata valimistel saadud häältest. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli