Riina Solman: Tallinna linnameedia teenindab vaid 19 protsenti valijatest ({{commentsTotal}})

IRL avalikustas reedel linnapeakandidaadi.
IRL avalikustas reedel linnapeakandidaadi. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Igal aastal kulutakse miljoneid maksumaksja raha, et pidada üleval Tallinna munitsipaalmeediat. Objektiivse meediakajastuse asemel kasutab linnavõim enda kontrollitud kanaleid võimul püsimiseks.

2013. aasta veebruaris sõnastas Venemaa relvajõudude staabiülem Vassili Gerassimov ajakirjas Vojenno-Promõshlennõi Kurjer arusaama nüüdisaegsest sõjapidamisest, mida on nimetatud Gerassimovi doktriiniks. „Sõdasid ei võida ilmtingimata need, kel on rohkem relvi, vaid pigem need, kes kontrollivad informatsiooni,“ kirjutas Gerassimov.

Sama kehtib poliitikas ja valimisvõitluses: võidavad need, kellel on rohkem infokanaleid ja sõdalasi ning kes juhivad ja kontrollivad neis kanalites edastatavat informatsiooni.

Tallinna linnameedia suurus on märkimisväärne. Oma telekanali kõrval on linnaosade ajalehed (8), väljaanded Pealinn, Stolitsa, Roheline Pealinn, Zeljonaja Stolitsa ja Raepress, lisaks Tallinna turud ning avalike suhete osakonnad (10).

Ainuüksi Raepressis, avalike suhete teenistuses ning ajalehtedes Pealinna ja Stolitsa töötab kokku 32 inimest.

Sellele infoimpeeriumile kulub käesoleval aastal maksumaksja raha 2,33 miljonit eurot, lisaks linna veebilehe ja selle moodulite (Pealinn, Stolitsa) pidamise ning arendamise kulud. Näiteks ajalehtede Pealinn ja Stolitsa ning Roheline Pealinn ja Zeljonaja Stolitsa väljaandmiseks ja levitamiseks on Tallinna Linnakantselei eelarves ette nähtud 1,28 miljonit eurot. 

Kõigele lisaks ostab linnvõim 0,6 miljoni euro eest eetriaega venekeelses telekanalis Первый Балтийский канал (PBK), mille saatekülalised ja teemad nad ise valivad.

Suulised vastused tulemata siiani

Esitasin seoses Stolitsaga möödunud novembris arupärimise linnapea Taavi Aasale. Minu mure oli ajendatud avalikest arvamusavaldustest, mille kohaselt võib tänase volikogu esimehe Mihhail Kõlvarti ja Keskerakonna valimisvõidu üheks põhjuseks pidada linna venekeelset paberlehte Stolitsa, mida levitatakse tasuta.

Kusjuures mitte ainult tallinlastele, vaid ka väljapool Tallinna elavatele inimestele ning selle levitamine neelab linna eelarvest igal aastal sadu tuhandeid eurosid. Nüüdseks on erakondade rahastamise järelevalve komisjon ERJK esitanud Keskerakonnale järelpärimise 11 Stolitsas avaldatud artikli kohta.

Arupärimises küsisin linnapealt, kas Stolitsa näol on tegemist sõltumatu ajakirjandusliku väljaandega. Kirjalikus vastuses väideti, et ajaleht Stolitsa on Tallinna omavalitsuslik häälekandja, mis lähtub avalik-õigusliku meedia põhimõtetest ja kajastab linnaelu uudiseid ja teemasid, mis on olulised linnakodanikele ja linnavõimule.

Jääb lugeja otsustada, kas Kõlvarti mure Tallinnas elavate II maailmasõja veteranide pärast enne valimisi on kohaliku omavalitsuse teema või puhas valimispropaganda oma sihtgrupile ning kas häälekandjat, mis kajastab linnakodanikele ja linnavõimule olulisi teemasid, peaks saatma ka väljaspool Tallinna elavatele inimestele.

Linnapea pole alates novembrist söandanud minu järelepärimisele suuliselt vastata, sest teema on ilmselgelt ebamugav ning selgeid vastuseid ei ole linnavõim linnameedia ärakasutamise osas siiani andnud. Pealegi asuks opositsioon pommitama linnapead küsimuste rahega erakondade ebavõrdse ressursikasutamise kohta ja meedia paiskaks selle omakorda suurema avalikkuse ette – see oleks mainekahju, mida Tallinna linnapea üritab ilmselt vältida.

Isiklikes huvides

On ju päevselge, et linnavalitsus ei kuluta miljoneid munitsipaalmeedia käigus hoidmiseks ainult linlaste informeerimiseks, vaid ennekõike selleks, et kasutada neid samu meediakanaleid enesereklaamiks ja Keskerakonna sõnumite levitamiseks. Selline eneseupitamise meetod aitab neil püsida võimul, sest kallutatud sõnumite edastamine legitimeerib linnavõimu tegevust.

Sageli kasutab linnameedia info algallikana iseenda toodetud pressiteateid, mis pannakse ringlusse oma teistes kanalites. Pressiteadetele lisatakse näpuotsaga irooniat või keeratakse uudis hoopis tagurpidi. Näiteks võib tuua Taavi Aasa arvamusloo Stolitsas pealkirjaga: “Kas ERJK soovib, et linnapea käiks ringi kott peas?”, milles väidetakse, et Stolitsas ilmunud uudis „Kandidaat on selgunud: Tallinna linnapeaks võib saada Taavi Aas“ ei ole kuidagi seotud valimisreklaamiga.

Linnatelevisiooni ja teiste infokanalite kasutamist mõjutus-, kampaania- ja infosõjavahendina ei tule otsida kaugelt. Viimastel päevadel diskrediteeritakse Ardo Ojasalut, ERJK esimeest, kes on asunud uurima Stolitsa tegevust. Linnameediaga seotud arvamusliidrid nõuavad Ojasalu tagasiastumist, sest antud uurimine on neile ilmselgelt ebamugav.

Meediakanalite usaldusväärsus

Linnameedia esmane eesmärk peab olema linlaste informeerimine (nagu kirjutatakse vastuses minu arupärimisele), kuid ta peaks informeerima kõiki linlasi. Keskerakondliku linnavalitsuse poolt andis möödunud oktoobris hääle vaid 19 protsenti Tallinna elanikest. 81 protsenti tallinlastest kas ei osalenud valimistel või valis teisi erakondi. Ometi on meil Tallinnas linnameedia, mille fookus on suunatud sellele väikesele inimeste grupile ning seda ainult seetõttu, et Keskerakond saaks oma ainuvõimu säilitada.

Oleks liig väita, et kogu linnameedia sisu ning PBK-lt ostetud programmid on ainult ühekülgne erakonna propaganda. Järjest enam on hakatud kaasama teiste erakondade poliitikuid, kuid seda tehakse jätkuvalt suure Peetri ja väikese Peetri põhimõttel. Linnameedia ärakasutamine vaid ühtede poliitikute huvides on saanud tõestuse ning seda jälgitakse üha tähelepanelikumalt. Senini on üks põhjalikumaid analüüse Oleg Smorodini uuring ning Tallinna munitsipaalmeediat uurib nüüdseks ka ERJK.

Ühe erakonna kätte koondunud meediat ei saa ega tohiks kunagi objektiivseks infoallikaks pidada, kuid isegi juhul, kui vaataja suhtub uudistesse skeptiliselt, jätab see jälje. Pidevad kampaaniad, samad poliitikud ja korduvad sõnumid linna meediakanalites transpordivad meediatarbija düstoopiasse. Lõpuks ei jää mõnel inimesel muud valikut, kui seda alternatiivmaailma uskuma jääda.

Igal linnakodanikul peaks olema õigus tasakaalustatud sõnumile, sõltumatule teavitustööle ning läbipaistvatele meediakanalitele. Keskerakond ei ole Tallinn ning nii opositsioonierakondade kui ka võimupartei valijad väärivad objektiivset kajastust linna edusammudest ja murekohtadest. •

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: