Et linnale kuuluv spordikompleks kihab korruptsioonist, juhtimisvigadest ja rikkumistest on uudistest läbi käinud, samas on see vaid pinnavirvendus suuremast loost, mis algas palju varem.

Juba kevadel pöördus ERR-i toimetuse poole ärimees Juri Saharov, kes rääkis täiesti otse, kuidas aitas fiktiivsete arvetega Tondiraba juhtidel raha välja petta ja andis altkäemaksu asedirektorile. Sisuliselt ta tunnistas, et osales seaduserikkumises.

"Iga kuu panin talle tasku 1500, seda ainult koristuse eest," rääkis Saharov ja kinnitas, et see raha oli üle antud isiklikult n-ö altkäemaksuna.

69-aastast Saharovi tuntakse eeskätt Edgar Savisaare valimiskohviku peremehena. "Pealtnägija" on korduvalt rääkinud, kuidas keskerakonda kuuluv Saharov, kes tegeleb peamiselt parkla- ja toitlustusäris, võitis pealinnas selgelt suunatud konkursse ja kasutas valgustkartvaid ärimudeleid. Näiteks viimati tänavu mais jäi tema firma süüdi käibe varjamises ja maksude tasumata jätmises.

Kuid mis Saharovi juttu tõestaks? Juba 2016. aasta kevadel tuli uudis, et suurimas linnale kuuluvas spordikompleksis algas kaebuste ja vihjete kontrollimiseks sisejuurdlus. Audit toimus maist augustini, aga järgnes vaikus.

Selgub, et dokumenti ei otsinud mitte ainult "Pealtnägija" meeskond, vaid ka linnavolikogu reformierakonda kuuluv saadik Õnne Pillak, kelle öeldi, et see ei ole veel kinnitatud ja on seega asutuse siseseks kasutamiseks. Seisukoht oli, et auditit ei avalikustata enne, kui selle allkirjastab vastava valdkonna abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Tänavu 22. novembril auditit siiski avalikustati, 38-leheküljeline dokument toob välja ridamisi süsteemseid probleeme: puudus dokumendiregister, asju aeti suuliste kokkulepetega, hankemenetlustel toimus kaos ja kokkumäng kuni pisikeste kurioosumiteni nagu, et juhtkond sai tihti tasuta lõunaid.

Saharoviga seotud firmad tegutsesid jäähalli avamisest kuni 2016. aasta märtsini koristuse, toitlustuse, ürituste korraldamise ja muuga. Ta räägib nüüd lahtise tekstiga, kuidas maksis jäähalli asedirektorile Mart Aarele iga kuu 1500 eurot altkäemaksu. Nime poolest oli see justkui tasu koristustarvete eest. Lisaks poole suurürituste garderoobituludest ja 10 protsenti joogi müügist. Ta räägib küll kõigest üksipulgi, aga ei tule kaamera ette, sest väidetavalt on saanud juba ähvardusi.

"Mina võtsin raha välja ja andsin Mardile poole ära. Tegin seda nii, et keegi ei näeks, panin talle tasku," ütles Saharov telefonis. Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütleb, et need on ühe mehe sõnad, mille Mart Aare on tagasi lükanud.

Linn ütleb, et pöördus politseisse ja koguni kaks korda. Esiteks kirjutas sisekontrolör Arvo Teder korruptsiooni vihjemeilile 6. juunil 2016 ja teist korda saatis keskkriminaalpolitseisse valmis auditi tänavu 10. jaanuaril. Kuid järgnes vaikus. Spordihalli juhi Jelena Glebova asetäitja Mart Aare lahkus aasta alguses ilma igasuguse kära ja karistuseta. Aare keeldus nüüd kategooriliselt kommentaaridest.

Jääb üle küsida, mis on Saharovi motiiv seda kõike rääkida. Ta ei varjanud, et see on kättemaks, et tema koristusfirma Tondirabast ikkagi minema lööd.

"Ühel päeval visati välja ja kõik. Mitte millegi eest, lihtsalt visati välja. Ma ütlesin, kurat, ma maksan neile tagasi ja armu ei anna," põhjendas Saharov.

Kui Saharov valetab, on ta linnategelasi jõhkralt laimanud. Kui räägib tõtt, on tegu korruptsiooniga, mida miskipärast ei uurita. Selgub, et Saharov käis tegelikult juba eelmise aasta suvel keskkriminaalpolitseis vestlusel. Korruptsioonibüroo juhi Mati Ombleri sõnul leiti, et tema jutt on põnev, aga mitte piisav ja otsustati oodata ametlikku auditit.

Toonane abilinnapea, nüüdne volikogu esimees Mihhail Kõlvart rõhutas, et auditi ei oleks, kui poleks olnud vastavat linnavalitsuse otsust seda teha.

"Ei ole ka mõeldav, et me püüdsime midagi varjata, kui me kaks korda pöördusime politsei poole. Ja ma tuletan veel ka seda meelde, et kui me tegelikult sooviksime seda varjata, siis seda oleks võimalik teha veel neli aastat," ütles Kõlvart.