Ehitiste restauraatorid saavad ühtsed kutsestandardid ({{commentsTotal}})

Eestis pole ehitiste restauraatorite õppes praegu ühtseid kutsestandardeid, mis tähendab, et iga kool peab õppekava ise koostama. Muinsuskaitseamet, restaureerimisettevõtted ja ametikoolid kogunesid Hiiumaal, et anda avalöök vastavate standardite väljatöötamiseks.

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kutsestandardid aitaksid tagada kindluse, et restauraatoril on tõepoolest head oskused tööks näiteks puit- või hoopis kivihoonega.

"Täna on see reguleeritud selliselt, et tööde eest mälestisel vastutab töid teostav ettevõte ja ka vastutav spetsialist ehk töid juhtiv inimene. Aga meil oleks väga vaja ka seda, et töid reaalselt teostav inimene teab täpselt, mida ta teeb," selgitas Raie.

Hiiumaa Ametikooli ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühma juhtõpetaja Andres Veel ütles, et praegu on õppekavad koolides mõnevõrra erinevad nii sisu kui ka tõenäoliselt taseme poolest.

"Kui inimene tuleb kutsekooli õppima, mingit eriala omandama, siis ta eeldab ka seda, et selle õppe läbides ta saab mingisuguse kvalifikatsiooni, mis annab talle tööturul eelise. Kui seda kutsestandardit ei ole, siis ta ei saa seda ehk siis ongi küsimus, et ma käin mitu aastat koolis, õpin, teen oma asju, aga tegelikult mulle ei kaasne sellega mingeid hüvesid," rääkis Veel.

Ühe ideena võiksid restauraatorid spetsialiseeruda senisest konkreetsemalt. Samas oleks tööandjate jaoks siiski vaja, et restauraatoril on teadmised ka teistest valdkondadest.

"Et saad kasutada teda ka näiteks nii, et puidumees võib teinekord midagi kiviga teha või krohvida. Põhimõtteliselt alati on hea, kui on ikkagi üks kindel töölõik, aga selle koormamine pideva tööajaga on kindlasti probleem," rääkis AS Restor peaarhitekt Mart Keskküla.

Hiiumaal peetud mõttetalgud saavad aluseks tulevikus väljatöötatavatele restauraatorite kutsestandarditele.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: