Komisjoni esimees Toomas Vitsut (KE) pidas positiivseks, et Eesti saab järgmises Euroopa Parlamendi koosseisus ühe koha juurde, vahendas riigikogu pressiteenistus.

Aseesimees Jaak Madison (EKRE) ütles, et kohtade jaotus Euroopa Parlamendis soosib endiselt suuremaid liikmesriike nagu Saksamaa ja Prantsusmaa.

Peaminister Jüri Ratase (KE) sõnul toetab Eesti põhimõtet, et osa Ühendkuningriigist üle jäävatest kohtadest jagatakse ümber mõnede liikmesriikide vahel selleks, et tagada liikmesriikide võrdne esindatus ja tasakaal.

Ratas selgitas komisjonile, et brittidest vabaks jäävast 73 kohast jagatakse liikmesriikide vahel ümber 27 kohta ning ettepanek on jätta ülejäänud kohad liidu laienemist silmas pidades vabaks. Kava kohaselt väheneb Euroopa Parlamendi järgmise koosseisu kohtade arv pärast Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust 751 kohalt 705 kohani.

Eesti saab sarnaselt Horvaatia, Soome, Slovakkia, Taani, Austria, Rootsi, Rumeenia ja Poolaga ühe koha juurde. Viis kohta saavad juurde Hispaania ja Prantsusmaa, kolm kohta Holland ja Itaalia. Iirimaa saab juurde kaks kohta.

ELAK arutas ka seda, milline on Euroopa Parlamendi valimiste mõju Euroopa Komisjoni presidendi nimetamisele ja täpsustas arutelu tulemusel valitsuse seisukohti. ELAK rõhutas, et Eesti peab oluliseks, et Euroopa Komisjoni presidendi valimisel arvestatakse EL-i aluslepingutest tulenevaid põhimõtteid ja ülemkogu rolli.

Euroopa Komisjoni presidendi ametikoha valikul tuleb arvestada geograafilise ja soolise tasakaalu põhimõtteid ning kandidaate võiks olla rohkem kui üks, märkis ELAK. ELAK lisas, et kuna Euroopa Parlament lükkas tagasi ettepaneku üle-euroopalise valimisnimekirja kohta, siis järgnevatel valimistel neid ei rakendata.