Europarlament kiitis heaks Brexiti-järgse jaotuse, Eestile üks koht juurde ({{commentsTotal}})

{{1518012720000 | amCalendar}}
Euroopa Parlament
Euroopa Parlament Autor/allikas: Frederick Florin/AFP/Scanpix

Euroopa Parlament kiitis kolmapäeval heaks raporti, millega tehakse ettepanek muuta Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) järel parlamendi suurust ning kohtade jaotust, millega Eestile peaks lisanduma üks mandaat.

Euroopa Parlament toetas ettepanekut vähendada parlamendi suurust 751 kohalt 705-ni ning jagada brittide lahkumisega vabanevast 73 kohast 27 alaesindatud liikmesriikide vahel. Ülejäänud 46 kohta jäävad varusse, et jagada kõik või osa neist võimalike uute liikmesriikide vahel.

Vastavalt plaanile saaks seni kuue saadikuga Eesti ühe koha juurde ning kohti lisandub veel 13 riigile. Prantsusmaa ja Hispaania saavad juurde viis kohta, Itaalia ja Holland kolm, Iirimaa kaks kohta. Üks koht lisandub Poolale, Rumeeniale, Rootsile, Austriale, Taanile, Slovakkiale, Soomele, Horvaatiale ja Eestile.

Resolutsioonis rõhutatakse, et kohtade uus jaotus hakkab kehtima ainult siis, kui Ühendkuningriik Euroopa liidust lahkub.

Euroopa Parlamendi resolutsioon ettepanekuga võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus EP koosseisu kindlaksmääramise kohta kiideti heaks 431 poolthäälega. 182 saadikut oli vastu ja 61 jäi erapooletuks.

Euroopa Parlamendi ettepanek esitatakse ettepanek Euroopa Liidu Nõukogule arutamiseks, kus seda käsitleb üldasjade nõukogu ja pärast Ülemkogu. Otsuse tegemiseks on vaja riigi- ja valitsusjuhtide ühehäälset kokkulepet, mis vajab omakorda veel Euroopa Parlamendi heakskiitu. Euroopa Parlamendi koosseis perioodiks 2019-2024 on ootuste kohaselt päevakorras veebruaris toimuval mitteametlikul ELi riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel.

Üle-Euroopalised nimekirjad ei leidnud toetust

Samas lükkas Euroopa Parlament tagasi ettepaneku valida osa parlamendi liikmetest üle-Euroopaliste nimekirjade alusel, riikideüleselt.

Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ütles "Aktuaalsele kaamerale", et temal on privileeg vaadata, kuidas inimesed hääletavad. "Ida-Euroopa oli kaalukas faktor, ülekaalukalt seal hääletasid inimesed rahvusüleste nimekirjade vastu."

Oli ka erandeid, näiteks Yana Toom peab üle-Euroopalisi nimekirju väärt mõtteks.

"See oleks esimene samm ühtsema euroopa pole ja mul on siiralt kahju, et me täna seda sammu ei teinud," lausus Toom

"Eesti poliitiline spektrum on väga piiratud ja on jõud, mis pole esindatud. See annaks võimaluse inimestel hääletada ka nende poolt, keda meil ei ole. Teine teema on spitzenkandidat. Euroopalistes nimekirjades esimene inimene oleks kandidaat Junckeri toolile. Praegu Komisjoni president on reeglina tagatoadiili tulemus, mis pole normaalne. See peaks olema valitud inimene, keda peaks saama valida," põhjendas Toom.

Suur osa europarlamendi sotse toetas üle-Euroopalisi nimekirju. Ivari Padar aga hääletas vastu.

Ta ütles, et europarlamendi valimised on niigi raskesti hoomatavad ja küllalt ebapopulaarsed valijate hulgas. "Kui see valimine tehakse veel keerulisemaks - kaks eraldi nimekirja, üks siseriiklik, üks üle-Euroopaline - siis valimisaktiivsus võib madalamaks minna veelgi," lausus Padar.

Tunne Kelami hinnangul oleks riikideülese nimekirjaga loodud uus kategooria saadikuid, kellel on justkui lai kandepind, aga tegelikult vastutus puudub. "Sest kelle eest sa vastutad, kui sa oled kandideerinud kuues riigis korraga. Ja see ilmselt ei tööta demokraatia kasuks-. Pigem annab võimaluse sellistele tegelastele nagu Farage või Le Pen."

Allikas: BNS/ERR



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: