Estonian Cell plaanib 17 miljoni euro suurust investeeringut
Kundas asuv haavamassitootja Estonian Cell plaanib elektri suurtarbijate aktsiisisoodustuse seaduse vastuvõtmise korral alustada 17 miljoni euro suurust investeeringuteprogrammi.
"Energiaintensiivse tööstuse vaatevinklist on tegemist vaieldamatult positiivse sammuga. Nimelt maksame reguleeritud energiamaksude ja võrgutasude tõttu igal aastal 4-6 miljonit eurot rohkem võrreldes sama tarbimismahuga tehasega Soomes, Rootsis, Saksamaal või Austrias. Mõju on rahaliselt suur, kuna Estonian Cell tarbib ligikaudu 2,5 protsenti kogu Eestis kasutatavast elektrist," ütles Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe BNS-ile.
Elektriaktsiis on Lahe sõnul üks kolmest konkurentsivõimet mõjutavast tegurist taastuvenergia tasu ja võrgutasu kõrval. "Aktsiisile soodusmäära kehtestamine on loodetavasti esimene märgiline samm energiamaksude alandamiseks. Tänase tehase kõrvale teise tehase rajamiseks oleks vaja astmelist muudatust kõigis kolmes komponendis," märkis ta.
"Loodame, et elektriaktsiisi soodusmäära eelnõu saab lähikuudel ka riigikogu heakskiidu. Sellest sõltub meie omaniku otsus alustada väiksemat tehases väljatöötatud investeeringuteprogrammi, mille kogumaksumus on enam kui 17 miljonit eurot," lisas Lahe. Investeeringuteprogrammiga on ettevõte valmis alustama juba käesoleval aastal.
Lahe sõnul eeldavad täiendavad kasvuinvesteeringud suuremat ja astmelist muudatust energiamaksudes. "Kaugemasse tulevikku suunatult on meil arutelul olnud nii täiendavate tootmismahu pudelikaelte likvideerimine olemasolevas tehases kui teise liini ehk tehase rajamine olemasoleva kõrvale," märkis ta.
"Kuna viimane investeering oleks miljonites kolmekohalise numbriga, siis eeldab see tänasest suuremat õiguskindlust, aga ka oluliselt madalamaid energiamakse konkurentsivõimelise hinnaga tootmise tagamiseks. Energiamaksude mõju on eriti oluline energiaintensiivsele eksportivale tööstusele. Nimelt ei maksa maailmaturul keegi Eesti toote eest seetõttu rohkem, et omahind reguleeritud komponentide võrra konkurentidest kõrgem on," ütles Lahe.
Teema puhul on Lahe sõnul tähelepanuväärne, et Eestis on alates elektri- ja gaasiaktsiisi kehtestamise hetkest olnud täielikud maksuvabastused teatud energiaintensiivsetele tööstusharudele. Soodusaktsiisi määr on EL-i direktiivi soovitusi järgiv loogiline samm ka muude sektorite energiaintensiivsete tööstuste konkurentsivõime tagamiseks rahvusvahelistel turgudel.
Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks seadusemuudatused, millega vähendatakse energiaintensiivsete tööstusettevõtete elektriaktsiisi määra 90-protsendiliselt ehk praeguselt 4,47 eurolt 0,5 eurole megavatt-tunni eest.
Seadus jõustuks riigikogu poolt vastu võtmisel 2019. aasta 1. jaanuaril. Ettevõtted, millele väljastatakse soodusaktsiisi kasutamise luba 2019. aasta jooksul, saavad taotleda 2018. aasta tarbimise eest osalist aktsiisitagastust.
Soodusaktsiis puudutab potentsiaalselt ligi 240 ettevõtjat, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Soodusaktsiis annaks sõnumi Eestisse investeerijatele.
"Kui me ekspordime Eestist elektrit, mida me teeme nagunii, siis sellega me teenime Eesti majandusele tulu. Aga kui see elekter, energia väärindatakse Eestis kohapeal, eksporditakse mingit juba suurema lisandväärusega toodet, siis toob see Eestile veel rohkem tulu. Nii et, ma arvan, et see on väga postiivne otsus ja ma usun, et peale seda me oleme paremini konkurentsis nendele uutele investeeringutele," kommenteeris Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.
Teise meetmena energiamahukate ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks kavatseb valitsus lihtsustada otseliini rajamist elektrijaamast tootmiseni. Järgmise sammuna on plaan vähendada gaasi aktsiisimäära.
Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael, Toomas Pott
Allikas: ERR/BNS