Kui selline tegevus kirjeldatud viisil ikkagi aset leidis, siis võis esmane motiiv olla lihtsalt jõudemonstratsioon ning Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) usalduskrediidi vähendamine, rääkis Mölder. Küberrünnakud on kaasaegses maailmas aga üheks sagedamini kasutatavaks, odavaks ja efektiivseks jõudemonstratsiooni vahendiks, mis tavaliselt ei too endaga kaasa tõsisemaid tagajärgi.

Arvestades Venemaa ja ROK-i pingelisi suhteid ja „dopingusõda“, mille tulemusena jäid paljud Venemaa atleedid, potentsiaalsed medalivõitjad, mängudelt eemale, siis on Venemaal motiiv küberrünnakute korraldamiseks muidugi olemas. “Hetkel on siiski liiga vähe  tõendeid, et küberrünnaku korraldajate suhtes lõplikku tõde kehtestama hakata, sest informatsioon tugineb praegusel hetkel „kellegi poolt USA meediasse lekitatud andmetele“,” selgitas Mölder ja lisas, et kuigi Venemaa on nii mitmelgi juhul näidanud üles huvi läänevastase infosõja arendamiseks, siis tema ei leia, et lääs peaks seetõttu vastama samaga.

Rünnak ei olnud tõenäoliselt Korea vabariigi vastu

Veel pole ROK andnud ametlikku teadet, mis annaksid kahtlustustele legaalse aluse. Võistlused ise toimusid ilma suuremate tõrgeteta ja vahejuhtumiteta. Väidetavalt oli mängude ametlik server maas 12 tundi enne avatseremooniat, Olümpiamängude ajal ei ole olnud suuremaid probleeme.

Mölder arvas, et tõenäoliselt oli küberrünnaku tegevus suunatud ROK-i, mitte Korea vabariigi vastu, nii et vaevalt, et see oluliselt mõjutaks Venemaa ja Korea vabariigi suhteid. Kui rünnakute läbiviimiseks kasutati tõepoolest Põhja-Korea servereid, siis vähemalt teoreetiliselt oleks see võinud  olukorda Korea poolsaarel pingestada.

“Mitmed eksperdid on avaldanud arvamust, et ka Põhja-Koreal on olemas täiesti arvestatav küberrünnakute korraldamise võime, kuid hetkel ma ei näe sellel rünnakul otsest poliitilist mõju, sest poliitilisi avaldusi pole ükski osapool teadaolevalt teinud,” lisas Mölder

Millist tüüpi pahavaraga tegemist võis olla?

Väidetavalt häkiti olümpiamängudel ruutereid. TTÜ võrgutarkvara professor Tanel Tammet selgitas, kuidas ruutereid häkkida saab. Ruuterid on omaette spetsiaalarvutid, mis juhivad internetiliiklust: enamusel meist on kodus mõni väike wifi-ruuter ehk tulukeste ja juhtmetega karp, mille kaudu meie televiisor, arvutid ja mobiiltelefonid internetti pääsevad.

Kui häkker võtab ruuteri üle kontrolli, siis ta saab nii koduse võrguliikluse kinni keerata, suunata seda pette-veebilehtedele, pealt kuulata või püüda ruuteri kaudu omakorda arvuteid häkkida. Ruutereid saab häkkida, sest neis töötab peale interneti-juhtimise programmide veel suur hulk mimesugust tarkvara - näiteks ruuteri seadistamise veebisüsteem, tarkvara uuenduste süsteem ja nii edasi. Igas sellises eri tarkvarakomponendis võivad olla peidetud vead.

Ruuteri häkkimine ei ole vältimatu

Erinevalt tava-arvutitest ei uuendata ruuteri tarkvara kuigi tihti, seega mingi hetk leitud tarkvaravead võivad anda päris pikaks ajaks võimaluse ruuterisse sisse murda, ning internetikasutajad ruuteri taga ei pruugi midagi märgata. Tihtipeale on ruuteritel tootja poolt antud nö standard-parool, ning kui kasutaja seda ei muuda, siis võib häkkeril lihtsalt õnnestuda ruuterit niiöelda administraatorina kasutama hakata ja tarkvaravigu ära kasutades sinna oma tarkvara installeerida.

Levinud arvamuse kohaselt ei õnnestu tavakasutajatel korra ärahäkitud ruuterit enam päästa ja pigem tuleks osta uus ruuter. Seega ei ole paha mõte avada oma ruuteri seadistamise veebileht ning muuta ära administreerimisparool.

Tarkvaravigadest ülesaamiseks sellest samas abi ei ole, aga teistpidi, ruuterite häkkimine ei ole tavahäkkerile nii atraktiivne ja kerge, kui hariliku arvuti häkkimine. Väidetavalt on just suured  luureorganisatsioonid olnud ruuterite häkkimise ja pealtkuulamisega aktiivselt tegevad.