Kuressaare Gümnaasium annab õpilastele teadmisi merendusest ({{commentsTotal}})

Kuressaare Gümnaasium pakub oma õpilastele lisaainena merendusteadmisi. Juba poolteist aastat on 2. klassi õpilased saanud purjetamisoskusi õppida ja merd proovida, nüüdsest on gümnaasiumiõpilastel võimalus mereteadmisi omandada.

Merendusega seotu on perspektiivne - 90 protsenti kaupu veetakse maailmas meritsi ja Euroopas on merendusorganisatsiooni andmetel praegu puudu üle 100 000 meremehe. Prognoositakse, et 2025. aastaks on vaja juba 150 000 meremeest juurde, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuressaare Gümnaasium tahab tänavusest aastast veelgi enam vaadata merenduse tulevikku ja oma 11. klassi õpilastele tutvustada lähemalt kõike merendusvaldkonnaga seonduvat.

"Eks tegelikult mereharidus kui selline on jäänud võib-olla natuke tagaplaanile tervikuna - see on üks mõte. Aga samas, ka mereteadus ja laevaehituse pool on tegelikult perspektiivne nii töökohtade kohapealt ja oluline nii Saaremaa jaoks kui ka Eesti majanduse jaoks," selgitas Kuressaare Gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Varik.

Kapteniks kohe ei saa, aga Kuressaare Gümnaasiumi õpilasi rahuldab esialgu ka see, kui nad saaksid oma koolist kätte väikelaevajuhi tunnistuse.

"Me saame teadmisi ja loomulikult ka õpime palju fakte. Näiteks kaladest, merenduse ajaloost, laevade ehitusest. Ja lõppeesmärk on kindlasti enamustel ikkagi ka väikelaevajuhi lubade saamine," rääkis Oliver Miring.

Merendusõpe muutub ka tüdrukute seas populaarsemaks. "Ma ütleks, et pigem see on kasvav ja muutub populaarsemaks, jah. Tundub põnev see piirivalve ja sellised asjad. See on suhteliselt lai ala ja loob põhja tulevikuks," selgitas Chrisanne Prei.

Merendusega seotud erialad on reeglina rahvusvahelise mastaabiga ehk piiriülesed ja asjatundjate sõnul tööpuudust karta pole vaja.

"Areng on olnud järjepidev ja mida aeg edasi, aastaid ja aastaid üha intensiivsem," kinnitas Eesti Mereakadeemia programmijuht Jaanis Prii.

Kui isesõitvad autod teevad esimesi katsetusi meie tänavatel, siis isesõitvad laevad võivad asjatundjate sõnul jõuda maailmameredele juba ehk viie aasta pärast.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: