Ainar Ruussaar: Venemaa kolmainsus
Vladimir Putin on üha rohkem rõhutanud õigeusklikke väärtusi ning on teadlikult pannud ennast oma valitseva rahva seas kolmainsuse positsiooni, leiab ajakirjanik Ainar Ruussaar.
Venemaal Moskvast lõunas Sergejevos asub 14. sajandi esimesel poolel asutatud Troitse Püha Kolmainu suurklooster. Sada aastat hiljem aitas selle õigeusu Kolmainu katedraali ikoone maalida Andrei Rubljov. Üks tema juhendamisel sündinud ikoone kujutab kolme inglit. Keskmine domineerib oma kahe kaaslase üle, vasakul asuva ingli käsi õnnistab ning parempoolne longus peaga ingel on alandlik. See on kolm ühes, ristiusu pilti valatud õpetus kolmainsusest, kus pildil on looja, lunastaja ja valgustaja. 600 aastat pärast selle ikooni valmimist valitakse Venemaal taas presidendiks mees, kes on oma karjääris, oma riigi valitsemisel ja maailmale müümisel püüdnud luua just kolmainsuse kuvandit.
Reedel kohtus kahe nädala pärast tagasi Venemaa presidendiks valitav Vladimir Putin Kaliningradis ajakirjanikega, neid oli sinna kokku sõidutatud Vladivastokist, Sevastopolist, Arhangelskist, igalt poolt üle kogu suure riigi. Küsimused riigipeale olid asjalikult sõbralikud ja käsitlesid peamiselt Putini päev varem riigi parlamendile, sõjaväe juhtkonnale ja kohalikele valitsejatele – kelle hulgas oli muide ka maailma võimsama maffiariigi Tšetšeenia juht Ramzan Kadõrov – peetud kõne.
Mida kõike selles kõnes polnud: alates nähtamatutest imerelvadest lõpetades ülikiire transiidiga. Putin paiskas auditooriumi ette lugematul hulgal raskesti kontrollitavaid numbreid ja neid illustreerivaid graafikuid. Ta lubas, et aastaks 2024 on kogu Venemaa kaetud kiire internetiga, siis on selles riigis maailma parim meditsiin ning Venemaa on astunud klubisse, kus keskmine eluiga on üle 80 aasta. Muidugi noomis riigipea leebelt ka kohalikke juhte – palgad peavad olema väärikad, teenused peavad olema kaasaegsed ning elukeskkond elamisväärne, seda alates korterist ja lõpetades puhta joogiveega.
Venemaa president kõnelemas Venemaa juhtidele 1. märtsil. Autor: kremlin.ru
Nüüdseks 18 aastat võimupeaks olnud Putin alustab järgmist ringi selles ametis kahe nädala pärast. Tõsi, aastatel 2008-2012 oli Venemaa president Dmitri Medvedev, kuid seda peaminister Putini juhitud riigis. Putin ei söendanud seadust muuta ja ei saanud seetõttu kandideerida kolmandat korda järjest presidendiks. See olnuks Venemaa mainele maailmas ilmselt liiga riskantne samm.
Putin on üha rohkem rõhutanud õigeusklikke väärtusi, kohtunud sageli kirikupeadega ja osalenud kõigil olulistel õigeusu pühadel. Ta on teadlikult pannud ennast oma valitseva rahva seas kolmainsuse positsiooni – on üks Jumal kolmes isikus. Kristlik müsteerium, kus kokku saavad Isa, Poeg ja Püha Vaim.
Isa mõiste putinlikus kolmainsuses on selge. See on tema, Kremli valitseja, kõigi Venemaa rahvaste eest hoolitseja, kes lubab teha aastaks 2020 arstiabi kiiresti kättesaadavaks ka kõige kaugemates külades, kes lubab teha korda kohalikud maanteed, kes lubab tõsta sündivust ja lubab armeele ulmelist relvastust. Demokraatlikus kultuuriruumis on loodetavasti enamus isadest sellised, kes ei anna oma lastele katteta lubadusi. Vähemalt tahaks niimoodi loota.
Poja mõiste putinlikus kolmainsuses on rahvas. Aga see rahvas elab riigis, mida juhib ja jääb veel mõneks ajaks juhtima mees, kelle käes on nii präänik kui ka piits. Need pojad või siis see osa rahvast, kes isa sõna ei kuula, pannakse nurka. Selle nurga akna ees võivad olla trellid. Aga nurka panemine võib tähendada ka hernestel põlvitamist või piitsutamist. Selle karistusmeetme nimi võib olla politsei eriüksus või eriti sõnakuulmatule pojale tellitud mõrv. Seega on suurem osa poegi kuuletamatult osa oma isast.
Püha Vaim on aga lihtsalt see hoomamatu jõud, mis teeb Venemaa ja tema valitsejad vägevaks. See on jõud, mis tungib erinevatesse elamutesse läbi telekanalite uudiste või meelelahutusprogrammide. See on jõud, mis paneb valitsejat ja seeläbi ka riigikorda armastama isegi siis, kui radiaator on külm, lasteaiakohta ei ole ning keskkonnavaenulikust tehasest saadav palk ei võimalda alati saia peale vorsti osta.
Ma arvan, et Rubljov oleks jätnud aastal 2018 selle kolmainsuse ikooni maalimata.
Tšetšeenia diktaatorist juht Ramzan Kadõrov kuulamas Putini kõne 1. märtsil Moskvas. Autor: kremlin.ru
Toimetaja: Urmet Kook