Praeguse seisuga on opositsioonis oleval vasakpoolsel blokil 176 kohta, parempoolsel blokil aga 173 kohta. 349-kohalises parlamendis sai umbes 25 kohta ka Elisabeth Thand Ringqvisti juhitud Keskpartei.

Politico kirjutab, et Ringqvistist on nüüd saanud riigi üks mõjukamaid poliitikuid, kuna mõlemad blokid vajavad tema toetust.

Ametis olev paremtsentristlik peaminister Ulf Kristersson võitleb oma koha säilitamise nimel ja soovib väidetavalt Keskpartei enda leeri meelitada. Siiani on Ringqvist hoidnud opositsiooni poolele, seda blokki juhib vasaktsentristlik sotsiaaldemokraat Magdalena Andersson.

Ringqvist ise on aga paika pannud selged piirid. Ta ei soovi teha koostööd ei parempopulistliku Rootsi Demokraatidega ega vasakpopulistliku Vasakparteiga.

"Oleme valmis teistega valitsust moodustama. Kuid äärmuslased ei tohiks valitsuses tooni anda," ütles Ringqvist valimisõhtul. 

Kristersson vajab samas enamuse moodustamiseks ka parempopulistide toetust. Samas vajab ka Andersson enamuse moodustamiseks vasakpopulistide toetust.

Kommunistliku taustaga Vasakpartei on samas teatanud, et nende toetuse hinnaks on ministrikohad valitsuses. Ringqvisti jaoks on Vasakpartei kaasamine valitsusse vastuvõetamatu.

Politico toob veel välja, et erinevalt Kristerssonist ja Anderssonist pole Ringqvist kuigi kogenud poliitik. Ta on ettevõtlustaustaga liberaalne poliitik, mitte klassikaline karjääripoliitik. Ta jõudis parlamenti alles 2022. aastal ja Keskpartei juhiks sai ta 2025. aastal.

Praegu loetakse veel hääli ja Ringqvist pole veel otsustavaid samme astunud, kuid lähiajal peab ta tegema valiku.

Rootsi valimiskomisjon teatas teisipäeval, et nädalavahetusel peetud valimiste häältelugemine lõppeb tõenäoliselt neljapäeval. 28. septembril peaks kogunema aga uus parlament, mille istungil valitakse uus spiiker. 

Spiiker saab uue peaministrikandidaadi esitada 29. septembril. Seejärel toimub Riksdagis hääletus. Kui üle poole saadikutest hääletab vastu, peab spiiker leidma uue peaministrikandidaadi.