Liginullenergia nõue pidurdab uute elamute ehitamist ({{commentsTotal}})

Ramsi lasteaia Taruke uus maja on liginullenergiahoone.
Ramsi lasteaia Taruke uus maja on liginullenergiahoone. Autor/allikas: Marko Saarm/Sakala/SCANPIX

2020. aastast kehtima hakkav nõue minna üle A-klassi ehk liginullenergia ehitusstandardile tõmbab uute elamute rajamisele mõneks ajaks kriipsu peale, usuvad spetsialistid. Lisaks kallimale ehitushinnale on puudus ka spetsialistidest, kes oskaks uue standardi järgi hooneid projekteerida ja ehitada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) teatas jaanuaris, et alates 2020. aastast saab Eestis ehitada vaid A-energiaklassiga hooneid. Ehitusspetsialistid on plaani suhtes kriitilised, mistõttu MKM on oma lausalist retoorikat sestpeale pisut pehmendanud.

Liginullenergiahoone nõue kohaldub alates 2020. aastast antavatele ehituslubadele, puudutades hooneid, mille ehitus algab pärast 2020. aastat. Eesmärk on vähendada 30 aasta perspektiivis hoonete küttekulusid viiendiku võrra, nii et uued hooned saaksid hakkama 100 kWh energiaga arvestuslikult ruutmeetrilt (võrdluseks: praegu rajatakse hooneid, mille energiatarve on 160-200 kWh/m2).

Nõue tuleneb Euroopa Liidu direktiivist, mille kohaselt peavad liikmesriigid sätestama energiatõhususe miinimumnõuded, mis on tehniliselt mõistlikud ja tagavad parima alginvesteeringu ning energiakasutuse püsikulude summa. Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) läbi viidud uuringu kohaselt on kuluoptimaalne tase uute hoonete ehitamisel juba praeguseks hetkeks kerkinud A-energiaklassi tasemele.

Ehitus kallineb

Ehitussektori praktikud aga riigi optimismi ei jaga ning näevad uuel nõudel palju negatiivseid kõrvalmõjusid.

Arhitekt Mihkel Tüür leiab, et ehkki TTÜ uuringutest on projekteerijatele palju abi, on A-energiaklassi kehtestamisel siiski mitmeid küsitavusi ja miinuseid, eeskätt see, et nõue kehtestati enne, kui mõne reaalse A-energiaklassi hoone tegelikke kulusid monitooritud oleks.

"Isegi see liginullenergiaministeerium ei ole ühte talve veel üle elanud – kõigil on ainult teoreetilised teadmised sellest," ütleb Tüür ja võrdleb käimasolevat protsessi keemikuga, kes tuletab ainete reaktsioone üksnes paberil, ilma neid reaalselt järele proovimata.

Tüüri sõnul lähevad uue standardi järgi ehitatavad hooned nii palju ehituslikult kallimaks, et neid ei jõua enam keegi osta. Ka küttekuludelt säästmise kasutegur on tema hinnangul küsitav: vastavalt TTÜ uuringule läheb A-klassi standardile vastava hoone ehitus võrreldes C-klassi majaga kallimaks sama palju, kui hoitaks küttekuludelt ligi 30 aastaga kokku. Teisisõnu: A-klassi hoone kõrgem alginvesteering võrreldes C-klassi hoone rajamisega tasub end küttekulude kokkuhoiu arvelt ära alles 30 aastat pärast selle ehitamist.

Tüüri sõnul on see aga puhtteoreetiline, sest praktikat tegeliku kokkuhoiu kohta veel pole.

"See on hiromantia, seda ei saa niimoodi välja arvutada, enne peab need hooned selle järgi valmis ehitama ja siis tegelikke kulusid monitoorima," on Tüür kriitiline. "Seda saab hinnata ainult valmisehitatud majade baasil, seda ei saa mingil muul moel hinnata. Püsikulud tegelikkuses ei vasta kunagi projekteeritule - projektis on alati ühtmoodi, ehituse käigus muutub aga sada asja ja alles pärast kaht talve saadakse teada, millised on selle maja tegelikud kommunaalarved."

MKM-i ehitus- ja elamuosakonna nõunik Margus Tali põhjendab teoreetilise alusmaterjali kasutamist standardi väljatöötamiseks asjaoluga, et analüüsi alused on EL-i liikmesriikides ühtsed. Selleks, et eristada arvutuslikku ja tegelikku energiamärgist, on kasutusel kaks eri tüüpi märgist, millest esimene on käibel projekteerimisfaasis, teine aga vastab hoone tegelikule energiatarbimisele. Uus standard lähtub arvutuslikust märgisest.

"Need ei ole omavahel võrreldavad," rõhutab Tali. "See, et on arvutuslikud energiatõhususe nõuded, ei tähenda, et sätestame inimestele energiakasutamise ratsioonid, millest ta ei tohi üle minna. Kuidas inimene selles majas energiat tarbib, seda talle ette ei nähta."

Tali möönab, et kallimaks uute hoonete ehitamine küll läheb, kuid kui palju, sõltub kasutatavatest tehnilistest lahendustest ja leidlikul ehitajal on võimalik leida soodsamaid viise.

"Tehnilisi lahendusi ette ei dikteerita. Sama energiatõhususe võib saavutada mitmete tehniliste lahendustega, mis ei lähe nii palju kallimaks," ütleb Tali. "Kuna analüüs tõesti näitab, et A-klassi maja on kuluoptimaalne, siis on see põhjendatav."

Ehitusfirma Rand & Tuulberg juhatuse liige Raivo Rand möönab, et ehitusliku maksumuse kallinemise suurust on keeruline ette prognoosida.

"Kindlasti on A-energiaklassi hoonete ehituse hind kõrgem kui B- või C-klassil. C- ja A-klassi ehitushinna vahe on kindlasti kõrgem kui kümme protsenti," annab Rand orientiiri.

Ehitustempo kiireneb ja siis raugeb

Kallinev ehitushind toob kaasa ka võnke ehitusturul: pärast uue standardi kehtestamist jääb uute elamute ehitamine mõneks ajaks ilmselt soiku, vahetult enne seda aga püütakse valmis ehitada nii palju kui võimalik.

"Praegune ehitusmahtude kasv näitab, et enne nõude rakendumist üritatakse võimalikult palju valmis ehitada," tõdeb Rand.

Kui praegu käib vilgas arendustegevus peamiselt vaid Tallinnas ja Tartus, siis pärast uuest nõudest tulenevat ehituse kallinemist muutub kinnisvara paljudele veelgi kättesaamatumaks, nii et väiksemates linnades, kus inimeste ostujõud väiksem, pole uute hoonete ehitamine enam üldse mõttekas tegevus.

"Ilma riikliku elamuehituspoliitikata ei ole võimalik väikelinnades elukondlikku kinnisvara arendada ei praegu ega ka peale liginullenergia nõuete kehtestamist," leiab Rand.

Margus Tali MKM-ist leiab, et A-klassi nõue on põhjendatud igal juhul. "See hoiab uue elamufondi kõikjal samal tasemel. Väiksemates kohtades ei tehta siis ka kehvi ja kaasaegsetele nõuetele mittevastavaid lahendusi."

Ehituskvaliteet võib kogemuse puudusel langeda

Siiski on MKM oma algseid nõudeid nüüdseks pisut pehmendanud.

"Vaatame selle aasta jooksul üle hoonte energiatõhususe nõuded ja korrigeerime vastavalt sellele. See eeldab ka paremat ehituspraktikat ja mitmed väärtused, mis on direktiivi arvutuslikes nõuetes, on täna liiga ranged," möönab Tali. "Tulevad ka põhjendatud erandid, näiteks kui A-klass pole tehnilistel või majanduslikel põhjustel kulutehniliselt saavutatav."

Tali toob näiteks kõrghooned, mille katusepind ei pruugi olla näiteks päikesepaneelide paigalduseks piisavalt suur, mistõttu antaks sellisel juhul luba ehitada B-klassi energiastandardi alusel.

A-hoonete kasutuselevõtuks on riik töötanud välja viis tüüpprojekti, mis peaks projekteerijatele-ehitajatele abiks olema. Ehitussektoris on aga puudu spetsialistidest, kes oskaks uue standardi järgi ehitada. Seegi kergitab hindu, ent võib tegelikult ehituskvaliteedi hoopis oskuste puudumise tõttu esialgu alla viia.

"On teada fakt, et Eesti ehitussektoris on puudus kompetentsetest töötajatest. Kuna siiani on projekteeritud ja ehitatud ainult üksikuid liginullenergiahooneid, siis ei ole meil ka päris kindlasti piisavalt kompetentseid ja vastava kogemusega projekteerijaid. See võib parima lõpptulemuse saavutamiseks saada suureks takistuseks," tunnistab ka ehitusfirma omanik Raivo Rand.

 

Liginullenergiahoonetest tuleb juttu ka 6. märtsi "Reporteritunnis", saade algab kell 14.05.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: