Ehitussektor ei pruugi olla valmis liginullenergiahoonete tähtajaks ({{commentsTotal}})

{{1528100280000 | amCalendar}}
TTÜ ehitusteaduskonna liginullenergia testhoone.
TTÜ ehitusteaduskonna liginullenergia testhoone. Autor/allikas: Robert Treier/Wikimedia Commons

Riigikontrolli hinnangul ei pruugi Eesti ehitussektor, hoonete tellijad ega kohalikud omavalitsused olla valmis varasemaks toodud tähtajaks liginullenergiahoonete ehitamisele üle minema.

Euroopa Komisjoni seisukohast lähtudes tõi majandusministeerium erasektori liginullenergiahoonete ehitusloa väljastamise tähtaja aasta võrra varasemaks ehk nüüd on liginullenergiahoonetele üleminemise tähtaeg 2021. aasta asemel 2020. aasta.

Kuigi direktiivi järgi tuleb liginullenergiahoonetele üleminekuks koostada kava, ei ole majandusministeerium seda teinud. Küll aga on ministeerium toetanud liginullenergiahoonete tüüpprojektide väljatöötamist ja näidishoonete ehitamist.

Intervjuudes riigikontrollile on välja toodud, et liginullenergiahoonete ehitamise nõude tähtaja aasta võrra varasemaks toomisel on oluline mõju ettevõtjate äriplaanidele ning seda otsust ei oleks tohtinud kergekäeliselt vastu võtta. Vajalik võib olla juba kinnitatud planeeringute ja projektide ümbertegemine.

Riigikontroll soovitas igakülgsele infole tuginedes töötada välja meetmed avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks muutmiseks, sealjuures võimalused erasektori rahastuse kaasamiseks.

MKM: sektor on valmis

Majandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et teadmine liginullenergiahoone nõuete tulekust oli ehitussektoril juba 2013. aastal.

"Lähtudes ehitussektori valmisolekust rakenduvad liginullenergiahoone nõuded 2020. aasta alguses. Sellise lahenduse valikul tehti läbi 2017. aasta koostööd ehitussektori esindajatega ning valmisolek üleminekuks on olemas," ütles ehituse asekantsler Jüri Rass.

"Varasem üleminek tuleneb Euroopa Komisjoni esitatud tõlgendusest, aga ka asjaolust, et 2017. aastal valminud kuluoptimaalsuse analüüsi kohaselt on liginullenergiahoone tase juba tänasel hetkel kulutõhus," lisas ta.

Ministeerium tõdeb, et üleminek võib esialgu pikendada hoonete projekteerimise etappi. Nende raskuste ületamiseks on KredEx tellinud ja teinud tasuta kättesaadavaks liginullenergia eluhoonete näidisprojektid, mida saavad kõik huvilised kasutada.

Keskvalitsuse energiatõhususe saavutamine ka küsimärgi all

Ühtlasi on riigikontrolli hinnangul vähetõenäoline, et Eesti suudab senisel kursil jätkates edaspidi täita Euroopa Liidu nõuet rekonstrueerida igal aastal kolm protsenti keskvalitsuse hoonete pinnast energiatõhusaks.

Kuigi senimaani on Eesti energiatõhususe direktiivi nõuet edukalt täitnud, suudetakse rahandusministeeriumi hinnangul perioodiks 2017–2021 otsustatud investeeringute pinnalt rekonstrueerida vaid 10 000 ruutmeetrit hoonepinda vajalikust 25 000 ruutmeetrist aastas.

Kolme protsendi nõude täitmiseks ei ole koostatud kava ega eelarvet ning rahandusministeeriumi sõnul on riigi kinnisvarainvesteeringute otsuste tegemisel praktikas esmatähtsad poliitilised ja valdkonnapoliitilised prioriteedid, mitte aga ehitustehnilised kriteeriumid.

Rahandusministeerium on teinud valitsusele ettepaneku planeerida igal aastal riigieelarvest ja Riigi Kinnisvara eelarvest 70 miljonit eurot keskvalitsuse hoonete remondivõla vähendamiseks.

Samas tehakse sellest 70 miljonist eurost investeeringuid ka uute hoonete või rajatiste ehitamiseks (nt kommunismiohvrite memoriaal) ning investeeritakse ka energiamajanduse korralduse seaduse mõistes keskvalitsuse definitsiooni alla mittekuuluvate keskvalitsuse ja muu avaliku sektori hoonetesse.

Riigikontroll tõdeb, et selle tulemusel tekib riigile kinnisvara juurde, kuid olemasoleva kinnisvara parendamiseks raha ei jätku.

"Riigil puudub ka terviklik ülevaade avaliku sektori hoonete energiakasutusest ja seisukorrast, mistõttu on keeruline teha informeeritult rekonstrueerimise ja rahastamise otsuseid," rõhutab amet aruandes.

Kohalikud omavalitsused on aastateks 2017–2021 koostatud eelarvestrateegiates kavandanud hoonete korrastamiseks 680 miljonit eurot.

Riigikontrolli hinnangul on aga omavalitsuste tegelik investeerimisvõimekus väiksem: umbes kaks kolmandikku planeeritud summast.

Kohalikud omavalitsused loodavad hoonete kordategemiseks saada riigilt toetusi ning seda pea 100 miljoni euro jagu rohkem, kui rahandusministeerium on selleks perioodiks toetusmeetmeid kavandanud.

Riigikontroll leiab, et hoonete korrastamiseks investeeringute planeerimisel tuleks omavalitsustel esmalt välja selgitada, milliseid hooneid nad kavatsevad pikas perspektiivis kasutada, ja enne investeeringute tegemist hoonete kasutamine optimeerida.

Riigihalduse ministril soovitas riigikontroll riigi kinnisvara investeeringuid planeerides veenduda, et oleks täidetud kolm protsenti keskvalitsuse hoonete pinna rekonstrueerimise nõue, ja kavandada edaspidi keskvalitsuse hoonete energiatõhususe investeeringud regulaarselt, olulise osana riigi kinnisvara juhtimissüsteemist.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: