Harku kinnipidamiskeskus liidetakse Tallinna arestimajaga ({{commentsTotal}})

Eesti rändepoliitika rakendamise eest vastutav politsei- ja piirivalveamet (PPA) liidab Harku kinnipidamiskeskuse 2018. aasta lõpus avatava Tallinna arestimajaga ning viib üha kasvavad elamislubade menetlused piirkondlikesse prefektuuridesse.

Ametkondlikku kantseliiti kasutades on PPA detsentraliseerimas migratsioonibürood – praegust prefektuuride ülest osakonda, mis vastutab Eesti rändepoliitika rakendamise eest. Migratsioonibüroo alla kuulub ka uudistekülgedel kurikuulsaks saanud Harku kinnipidamiskeskus, kus peetakse kinni põgenemisohuga illegaale, isiku tuvastamist ootavaid varjupaigataotlejaid ja väljasaadetavaid.

2018. aasta muudab büroo tööd märkimisväärselt. Üheltpoolt hakatakse rakendama uusi elamislubade väljastamise põhimõtteid, mida näevad ette mullu oktoobris riigikogus vastuvõetud välismaalaste seaduste muudatused. Teisalt on Põhja prefektuuris valmimas uus Tallinna arestimaja. Just viimasega plaanib PPA liita praegu pealinna külje all asuva kinnipidamiskeskuse.

Kinnipidamiskeskus ja arestimaja – strukturaalselt koos, õiguslikult lahus?

PPA identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratniku sõnul pole 2003. aastal elumajast kinnipidamisasutuseks ümber ehitatud Harku keskus kunagi olnud täiuslik asukoht. “Kaasaegne hoone ja moodne tehnoloogia tõstab olulisel määral kinnipidamiskeskuse turvalisust ja kinnipeetavate ning ametnike olmetingimusi,” rõhutab Ratnik.

Kuigi valmiv arestimaja ja kinnipidamiskeskus hakkavad asuma samal struktuuripuu oksal ning geograafiliselt ühes punktis, säilivad liitasutuse välismaistel "klientidel" eriõigused. “Arestimaja ja kinnipidamiskeskuse kinnipeetavad on üksteisest eraldatud ning omavahel kokku ei puutu,” toonitab Ratnik.

Teisalt kinnipidamiskeskuse ametnikele tähendab uus hoone juhtimismudeli vahetust ning praeguste tööülesannete ülevaatamist. “Muudatuste ettevalmistamine käib praegu ja sealhulgas lepitakse kokku ka juhtimisstruktuurides ja ressursside ristkasutuses,” sõnab Ratnik.

Siseministeerium on varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi rahastuse toel loonud Harku kinnipidamiskeskusesse mitmeid teenuseid. Nii saavad kinnipeetavad õigusabi, keeleõpet ning tegeleda asutuses viibimise ajal huvitegevusega. Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse väitel ei muutu kolimisega nende teenuste osutamine. “Pigem võimaldab uus hoone pakkuda kinnipeetavatele uusi teenuseid ja parandada nii kinnipeetavate kui ka töötajate olmetingimusi,” leiab Annus.

Õiguste kontroll

Kinnipidamiskeskuse kolimine toimub siiski teravdatud pilgu all. Nimelt hindab sügisel Euroopa Komisjoni hindamismeeskond Eesti tagasisaatmissüsteemi vastavust Schengeni õigusraamistikule. Tuletame meelde, et kinnipidamiskeskuse kolimine jõuab lõpule alles 2018. aasta lõpul ehk seetõttu toimub tagasisaadetavate ja varjupaigataotlejate elamistingimuste ning õiguskaitse hindamine endiselt Harku kinnipidamiskeskuses.

Ratniku sõnul on Schengeni õigustikule vastavuse hindamise fookus märksa laiem, kui ainult kinnipidamiskeskuse klientide olme kontrollimine. “Välismaalaste kinnipidamine tagasisaatmiseks on vaid üks osa tagasisaatmise süsteemist. Tagasisaatmise süsteemi hinnatakse alates isikute tabamisest ja tuvastamisest kuni nende päritoluriiki naasmise või saatmiseni,” täpsustab Ratnik. Sestap väidab Ratnik, et keskuse struktuur ja asukoht ei moodusta hindamise käigus peamist osa.

PPA esindaja kinnitab, et Schengeni hindamise käigus n-ö potjomkinlust ei harrastata. “Kinnipidamiskeskuse uue hoone ehituse kavandamisse ja ehitamise käigus tingimuste vastavuse kontrollimisse kaasasime ka näiteks õiguskantsleri kantseleid, et välismaalaste kinnipidamisel oleks kasutatud kõrgeimaid standardeid. Planeeritud valdkonna hindamine toimub esialgse ajakava kohaselt septembris. Hindamise käigus tutvustame ka kavandatavaid muudatusi,” lisab Ratnik.

Kohalikud menetlused prefektuuridesse

Kui Harku kinnipidamiskeskuse kolimine algab sel aastal, siis elamislubade migratsioonibüroo ülesannete prefektuuridesse jagamisega alustati juba eelmise aasta märtsis. “Siis viisime piirkondlikkuse elamislubade pikendamised ja lühiajalise töötamise registreerimised. Sel aastal planeeritud muudatustega viime ka ülejäänud menetlusliigid prefektuuri tasandile,” selgitab Ratnik.

Samas lisab ta, et rändeliigid, mis eeldavad siiski spetsiifilisemaid teadmisi, jäävad tulevikus Põhja prefektuuri kuuluvasse migratsioonibüroosse. Nii jäävad pealinna prefektuuri kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse menetlused. “Kodakondsusega seotud otsused on äärmiselt spetsiifilised ja otsuste langetamine eeldab tugevat ajaloolist teadmist, sõltuvalt taotlejast ka mahuka ja keeruka sugupuu uurimist,” räägib Ratnik.

Sellegipoolest on Ratniku sõnul Eesti rändepoliitika muutmas viisil, kus staatused antakse välja pikemaks ajaks ja staatuse saamise tingimusi tuleb täita alles selle saamisest alates. “Regulatsioonide muudatuste eesmärk on siduda staatuse andmise menetlus senisest rohkem migratsioonijärelevalvega ning olulisem on kontrollida staatuse eesmärgipärast kasutamist ja tingimustele vastamist selle kehtivusajal,” märgib Ratnik.

“Muudatused ei tähenda, et eelkontrollist tuleks loobuda ega ka seda, et eelkontrolli käigus ei oleks võimalik staatuse andmisest keelduda,” lisab seejuures Ratnik. Samas möönab ta, et tulevikus tuleb menetlustaktika valimisel lähtuda praegusest enam kutsujate ehk tööandjate, õppeasutuste ja pereliikmete usaldusväärsusest.

“Üle 80 protsendi elamisstaatuse taotlustest esitatakse siseriigis, mis tähendab, et taotlejal on juba ees kokkupuude ja seos konkreetse piirkonnaga, kus ta viibib või töötab lühiajaliselt. Välismaalase eluoluga ja neile tööd pakkuvate ettevõtetega on kõige paremini kursis see prefektuur, kus välismaalane elab,” põhjendab Ratnik.

Sestap leitakse PPA-s, et tekkinud olukorras pole enam kuidagi õigustatud eelkontrolli ja järelevalve lahus hoidmine. “Pigem on mõistlik ühendada piirkondlik kogemus, järelevalve info ja läbimõeldud ning sihistatud eelkontroll,” leiab Ratnik.

Muudatused aitavad täita aastaid järgitud põhimõtet

Pikemate elamisstaatuste väljastamise on tinginud eelmise aasta oktoobri alul jõustunud välismaalaste seaduse muudatused, mille kohaselt antakse välismaalasele elamisluba kuni viieks aastaks ja seda võib pikendada korraga kuni kümneks aastaks. Varasemalt anti elamisluba lühemaks ajaks, näiteks elamisluba õppimiseks üheks aastaks ja elamisluba töötamiseks kaheks aastaks.

Lühem periood tähendab siseministeeriumi rändepoliitika eksperdi Ruth Annuse rohkem halduskoorumust, kuna tavapäraselt esitasid välismaalased enne staatuse lõppemist elamisloa pikendamist ning valdavalt kiideti need heaks. “Uue süsteemis, kus inimese riigis viibimise üle järelevalve teostamiseks ei ole vaja inimese taotlust, vaid politsei- ja piirivalveamet saab seda teha omal initsiatiivil riskianalüüsi põhiselt,” märgib Annus.

Tema sõnul tuleb vaadata kontrollmeetmeid tervikuna. “Järelevalve ei ole kindlasti vähenenud, politsei- ja piirivalveamet teostab nii eel- kui ka järelkontrolli,” toonitab Annus. Sestap pole tema hinnangul tegemist kardinaalse suuna muutusega ning Eesti rändepoliitika ülemäärast suunamuutust pole oodata ka lähiaastail. “Eesti rändepoliitika eesmärk on juba pikka aega olnud see, et soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes on valmis ning võimelised panustama meie riigi arengusse,” lisab Annus.

Ministeeriumi rändepoliitika eksperdi arvamusel peab rändepoliitika käima ajaga kaasas. “Nii viime ellu muutusi, mis vastavad muutuvale keskkonnale globaliseerunud maailmas. Näiteks võib tuua start-up viisa või ka planeeritava diginomaadi viisa loomise,” räägib Annus.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: