Kui mullu esitati Tallinna halduskohtule ligikaudu 130 politsei ja piirivalveameti (PPA) loataotlust viibimisaluseta välismaalase kinnipidamiseks, siis tänavu on üheksa kuuga tulnud selliseid taotlusi kokku 401.

Seejuures alates juulist, kui algas suurem rändesurve, on neid tulnud 308, neist ainuüksi eelmisel nädalal üle 90, märkis Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu.

Samal ajal on kasvanud ka teiste kaebuste arv: kui mullu esitati üheksa kuuga 1445 kaebust, siis tänavu sama ajaga 1620 ehk kasv on olnud 12 protsenti. Sellele lisandub PPA loataotluste ligikaudu viiekordne kasv.

Kõik see tähendab, et Tallinna halduskohus töötab ülekoormusel.

Tallinna halduskohtus lahendab graafiku alusel selliseid välismaalastega seotud kiireid asju alates sellest suvest igal nädalal kaks valvekohtunikku varasema ühe asemel. Vilu sõnul on võimalik, et valvekohtunike arvu peab tulevikus suurendama.

"Sellises mahus taotluste menetlemine, nagu näiteks eelmisel nädalal, tähendab, et valvekohtunik muude asjadega tegelda ei jõua. Tallinna halduskohtu võime tegelda tavapäraste kohtuasjadega on viimastel kuudel hüppeliselt langenud. Praktikas tähendab see, et kaebusega halduskohtusse pöördujad peavad järjest kauem ootama enda kohtuasja algamist ja vaidluse lahendamist," lausus ta.

Kõik Eestis kinni peetud viibimisaluseta välismaalased käivad läbi halduskohtust, kes peab politseile andma loa nende pikemaks kinnipidamiseks kui kaks ööpäeva.

Loa andmiseks on vajalik kinnipeetud isik kohtuistungil tõlgi vahendusel ära kuulata ning see peab toimuma esimese 48 tunni jooksul. Põhjus, miks politsei soovib isikuid üle kahe ööpäeva kinni pidada, on see, et kontrollida nende päritolu ja Eestisse saabumise asjaolusid.

Kui isikud taotlevad rahvusvahelist kaitset, mis annaks seadusliku aluse Eestis ja Euroopa Liidus viibimiseks, siis on vajalik PPA-l välja selgitada ka rahvusvahelise kaitse saamise tingimuste täidetus, eelkõige see, kas isiku elu ja tervis on tema koduriigis ohus.

Kohus hindab isikute kinnipidamiseks loa andmise menetluses eelkõige seda, kas isikuga seotud asjaolud vajavad lisatäpsustamist, samuti seda, kas esineb isiku põgenemise oht nende asjaolude väljaselgitamise ajal, märkis Vilu. Kui kohus leiab, et esineb põgenemise oht, mis tähendab, et isik võib vabaduses viibides püüda Eestist lahkuda või asuda ennast ametivõimude eest varjama, võib kohus anda loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni neljaks kuuks.

Kui isik saadetakse kinnipidamiskeskusse, siis on neile seal tagatud toitlustus vastavalt religioonist tulenevatele eelistustele, majutus, pesemisvõimalused, meelelahutus (näiteks konsoolimängud, telekas ja spordivõimalused), meditsiiniline ja vajaduse korral psühholoogiline abi ning järelevalve. Soovi korral saab isik kontakteeruda telefonitsi oma lähedastega.

Ebaseaduslik ränne toob inimesi nii Aasiast kui ka Aafrikast

Tihti ei ole kinnipeetud välismaalastel dokumente ning selgub, et isikud on saabunud Eestisse rahvusvahelise ebaseadusliku rände korraldajate abiga. Vilu sõnul on isikud ise nimetanud enda päritolumaaks näiteks Etioopia, Eritrea, Somaalia, Maroko, Egiptuse, Alžeeria, Jeemeni, Guinea, Mali, Burundi, Nepali, Pakistani, Sudaani ja India.

Osa kinnipeetud välismaalastest on väitnud, et nad on alaealised ning selle, kas väide vastab tõele, selgitab välja PPA. Kohus lähtub isiku paigutamisel sellest infost, mis selleks ajaks teada on.

PPA on näiteks toonud, et kui algul oli inimesi, kes väitsid, et nad on alaealised, üle 60, siis peale kiiret vestlust langes see arv pea paarikümne võrra. Ja kui vanuse määratlemisega hakkas tegelema spetsiaalne komisjon, kes viis läbi mitmekülgse hindamisprotseduuri, siis tuvastati, et 43 väidetavalt alaealisest olid tegelikult alaealised vaid kaks.