Esindajatekoja spiiker Paul Ryan tervitas lepet 1,3 triljoni dollarise eel-arveelnõu osas kui uut ajastut Ühendriikide sõjaväele, samas kui vähemuse liidri Chuck Schumeri sõnul on selles arvestatud ka demokraatide prioriteete.

Eelarve tõstab märkimisväärselt sõjaväe ja siseriiklikke kulutusi, kuid jätab unarusse lastena ebaseaduslikult Ühendriikidesse saabunud noored immigrandid. Dokumendis kärbitakse veidi kulutusi president Donald Trumpi piirimüürile ja tehakse samme relvavägivalla ohjeldamiseks.

Eelnõus on määratud rahandusaasta kaitsekuludeks 700 miljardit dollarit, mis 61 miljardit rohkem kui 2017. aastal.

Trump ja teised vabariiklased on korduvalt kurtnud relvajõudude olukorra üle, mida on kahjustanud eelarvepiirangud.

Mittekaitseotstarbelised siseriiklikud kulutused tõusevad 10 protsendi võrra 591 miljardi dollarini.

Eelnõu sisaldab muu hulgas ka ligi 1,6 miljardi dollari eraldamist tõkete ja tarade rajamiseks saja kilomeetri ulatuses USA-Mehhiko piiril.

Demokraadid aga saavad enda arvele kirjutada kasvanud kulutused näiteks taristule, haridusele ja võitlusele opioidikriisiga.

Läbirääkimised eelarve üle kestsid kolmapäeva õhtuni, enne kui 2232-leheküljeline tekst lõplikult valmis sai.

"Ükski nii suur seaduseelnõu pole täiuslik," ütles Ryan. "Kuid see hõlmab olulisi prioriteete ja teeb meid tugevamaks nii kodu kui välismaal.

Hääletamisega loodetakse alustada neljapäeval, et vältida valitsusasutuste töö osalist seiskumist reede keskööl, kui valitsuse rahastamine praeguse seisuga otsa saab.

Läbirääkijad on dokumendi üksikasjade kallal töötanud öid ja päevi. Tegemist on ilmselt viimase olulisema seaduseelnõuga, mis sel valimisaastal kongressi läbib.

Valge Maja andmeil toetab Trump kokkulepet.

Lepe tähendab kongressi mitu kuud räsinud sügavalt parteilise kemplemise lõppu või vähemalt pausi selles.