Tartus KGB kongide muuseumis meenutati märtsiküüditamist
Tänavu möödub märtsiküüditamisest 69 aastat. 1949. aastal viidi rohkem kui 20 000 eestlast oma kodudest Siberisse, kust paljud enam tagasi ei tulnudki. Suur osa vangilaagrisse saadetutest pidid enne veetma kuid nõukogude julgeoleku eeluurimisvanglas.
Tartus, KGB kongide muuseumis, meenutasid Siberis veedetud aega ja päevi eeluurimisvanglas toonase koolinoorte vastupanuorganisatsiooni Sini-Must-Valge liikmed, kellele mõisteti nõukogude liidu vastaste lendlehtede levitamise ja punaarmee mälestusmärgi õhkulaskmise eest karistuseks üle kümne aasta vangilaagrit, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Sügisel ikkagi võeti meid jupikaupa kinni, saadi see ports kätte. Seitse kaheksa kuud istusime siin all keldris, siis sai ülekuulamise aeg täis ja enamvähem kõigile meil tuli seal 10 kuni 15 aastat. Natuke kurb oli, et kodust eemale ja ei tea, kui kauaks. Aga noor inimene, kui ta on midagi teinud ja kui teda siis hakatakse selle eest karistama, noor inimene ei hakka nutma. Noor inimene on teistsugune," rääkis Sini-Must-Valge asutaja, represseeritu Ülo Raidma.
Tõnis Abiline lisas omaltpoolt järgmist. "Kaevanduses käisime tööl ja siis me kohtusime naistekolonnidega, naisvangid. Ja siis ma hakkasin kirju kirjutama ja väiksed kirjad, kivikene sisse, viskasin naiste kolonni. Naistekolonnid pandi tee äärde seisma, kui mehed mööda läksid. Seal olid püssimehed ja koerad ümberringi, aga kirjavahetus läks nii lahti. Me mitu kuud ühe tüdrukuga kirjutasime, keda ei tundnud. Ma ei tundnud kedagi, ainult oma grupi poisse ja siis lõpuks kui lahti saime, siis abiellusin temaga," rääkis Abiline.
Toimetaja: Aleksander Krjukov