Erik Gamzejev: mis on Kohtla-Järvega juhtunud? ({{commentsTotal}})

Et viie aasta pärast ei erineks Kohtla-Järve korterite väärtus Tallinnast veelgi rohkem kui 25 korda, on linnavõimul viimane aeg hakata viljelema avatud valitsemisstiili, mis toetaks linna maine paranemist, kirjutab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev.

2013. aasta talvel kirjutasin, et Kohtla-Järve korterite väärtus erineb Tallinnast juba üle kümne korra. See tundus tollal ääretult suure kuristikuna. Järgnenud viie aasta jooksul on inimeste kodude väärtus väikese Eesti riigi piires aga veelgi drastilisemaks muutunud − nüüd on hinnavahe juba ligemale 25-kordne.

Tähelepanuväärne on seejuures, et Kohtla-Järve pole mingi pärapõrgus asuv tilluke endine mahajäetud kolhoosikeskus. Tegu on endiselt Eesti suuruselt viienda linnaga, kus elab ligikaudu 35 000 inimest ning mis asub pealinnast vähem kui kahe sõidutunni kaugusel.

Ometigi maksis tänavu veebruaris ühes linnas korteri ruutmeeter Pindi Kinnisvara andmetel keskmiselt 1812 eurot ja teises 73 eurot.

Püüdes leppida pöördumatuna näiva tõsiasjaga, et pealinn on omaette liigast, mis liigub ülejäänud Eestist nii objektiivsete asjaolude kui peamiselt vaid verbaalsel kujul esineva regionaalpoliitika mõjul aina suurema hooga eest ära, torkab silma, et Kohtla-Järve jääb tohutult maha ka suuremast osast teistest Eesti linnadest.

Kinnisvara väärtus on ligemale kümme korda väiksem kui näiteks Rakveres, Viljandis või Haapsalus, rääkimata Pärnust või Tartust, kus korterite ruutmeetri hind ulatub kõvasti üle tuhande euro.

Ilmselge liialdus oleks Kohtla-Järvet sildistada ka pommiauguks, mida osa inimesi, kes pole selles linnas palju aastaid käinud, kipub kergesti tegema. Tegu ei ole August Jakobsoni romaanis värvikalt kirjeldatud Vaeste-Patuste alevi tänapäevase versiooniga. Kohtla-Järve elanike keskmine brutopalk ulatub ligemale tuhande euroni.

Elukeskkonna parandamisesse on viimastel aastatel kulutatud kümneid miljoneid eurosid, mis on tulnud nii Eesti kui teiste Euroopa Liidu maksumaksjate taskust. Põhjalikult on renoveeritud kesklinn, järvega linnapark, kultuurikeskus, laste loomemaja. Ahtme linnaosasse on rajatud uus nüüdisaegne haiglakorpus. Ehitatud on kümmekond kilomeetrit kergliiklusteid. Kerkinud on kaubanduskeskused. Aasta alguses valmis vajaliku taristuga tööstuspark, kuhu peaksid lähiaastatel tekkima uued ettevõtted. Nüüdisajastatud keskkonnas tegutseb ka Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledž.

Kohalike suurtööstuste tegevusega kaasneb kahtlemata tuntav keskkonnamõju, ent tänu suuremahulistele investeeringutele on heitmete kogused vähenenud paarikümne aasta taguse ajaga võrreldes palju kordi ega ületa Eesti seadustes kehtestatud norme.

Töös on ka mitmed suured plaanid: peagi on algamas nii riigigümnaasiumi, spordikeskuse, ujula kui staadioni ehitus. Algust on tehtud metsaparki puhkeala rajamisega.

Seda kõike arvestades on paradoksaalne, et korterite hinnad Kohtla-Järvel on aastaid olnud põhjas ega näita mingitki tõusumärki.

Põhiline põhjus, miks selline olukord püsib, peitub asjaolus, et paarikümne aastaga on Kohtla-Järve kaotanud kolmandiku oma elanikkonnast. Selle tagajärjel on vabaks jäänud tuhandeid kortereid, mida pole kellelegi vaja. Ammugi pole sellises olukorras ehitatud ühtegi uut korterelamut.

Nüüdseks üle 21 aasta linnas järjest võimul olnud keskerakondlastel pole õnnestunud puhuda Kohtla-Järvele sisse uut hingamist, meelitada ligi investoreid, kes looksid töökohti ning pidurdaksid elanike lahkumist.

Sagedased korruptsiooniskandaalid ja ainuvõimu tsementeerimine pole võimaldanud luua linnast ka positiivset kuvandit. Kohtla-Järve kortermajade probleemiga on püüdnud poliitilisi dividende lõigata mitmed Eesti poliitikud alates Urmas Reinsalust kuni Olga Ivanova ja Yana Toomini välja, aga tulemused on kinnisvarahindadele otsa vaadates olematud.

Riigivõim võiks koostöös linnavõimuga astuda konkreetseid samme, et korrastada olemasolevat elamumajandust. Inimesi, kes on oma õnnetuseks jäänud elama pooltühjadesse majadesse, tuleb toetada ümberkolimisel.

Samas on vaja teha ka seadusemuudatusi, et majade lammutamine, kus on omanike hüljatud korterid, ei nõuaks aastaid kestvaid juriidilisi protseduure.

Selleks, et Kohtla-Järve võiks kunagi saada ihaldusväärseks elamispaigaks, on mitmed eeldused loodud, ent selle teostumiseks on vaja eelkõige murranguliselt palju uusi töökohti.

Et viie aasta pärast ei erineks Kohtla-Järve korterite väärtus Tallinnast veelgi rohkem kui 25 korda, nagu praegu, on tuleb ka linnavõimudel hakata viljelema sellist avatud valitsemisstiili, mis toetaks linna maine paranemist.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: