Erik Gamzejev | Volikogude umbusaldusavaldus kaitsepolitseile ({{commentsTotal}})

Jättes korruptsioonisüüdistuse saanud omavalitsusjuhid ametisse, kuniks aastaid kestnud protsessid läbi saavad ja nende süüdimõistmine jõustub, umbusaldavad kohalikud volikogud kaitsepolitseid ja prokuratuuri, leiab Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Eelmisel teisipäeval tegi president Kersti Kaljulaid ohtralt tähelepanu pälvinud visiidi Narva, kus osales Narva Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise väljakuulutamise üritusel. Presidendi vastuvõtja oli linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov, kes mõisteti mullu suvel esimese astme kohtus süüdi korduvas kelmuses. Teda karistati tingimisi vangistusega. Sellest hoolimata kandideeris Jefimov taas kohalikel valimistel, sai volikogusse pääsemiseks piisavalt hääli ja teised volikogu liikmed valisid ta jälle esimeheks.

Juhtus nii, et just samal päeval kui president oli Narvas, tuli ka uudis Tartu ringkonnakohtust, kes jättis maakohtu Jefimovi suhtes tehtud otsuse muutmata. Seega võttis presidenti vastu Euroopa kultuuripealinnaks pürgiva linna juht, kes on juba kahes kohtuastmes kelmuste eest süüdi mõistetud. Kõigest hoolimata kinnitas Jefimov, et ei kavatse ka nüüd ametist lahkuda, vaid protsessib riigikohtus edasi. Küllap ta teab, et teda ei hakka ametist tõrjuma ka volikogus suures ülekaalus olev Keskerakonna fraktsioon.

Kohtla-Järve endine linnapea Jevgeni Solovjov ja abilinnapea Jüri Kollo mõisteti üle-eelmisel sügisel süüdi süsteemses korruptsioonis, millega nad tekitasid linnale üle miljoni euro kahju. Uurimine ja kohtuprotsess kestsid kokku peaaegu seitse aastat. Kohalik keskerakondlik volikogu ei näinud selle aja jooksul vähimatki põhjust linnapea väljavahetamiseks ega võtnud ette mingeid samme linnale tekitatud hiigelkahju tagasi nõudmiseks.

Nüüd venitatakse tsiviilhagi esitamisega aga ettekäändel, et aastaid hiljem näivad raha tagasisaamise väljavaated nigelad.

Selle aasta alguses pidas kaitsepolitsei kinni Jõhvi vallavolikogu esimehe Niina Neglasoni ja süüdistas teda 40 000 euro suuruse altkäemaksu võtmises. Tema volikogu esimehe kohalt tagandamist ei nõudnud isegi opositsioon. Neglason heideti küll välja Reformierakonnast, kuid mitte selle kriminaalasja pärast, vaid valimistel konkureerivas nimekirjas kandideerimise eest.

Eestis kehtib süütuse presumptsioon ja igal inimesel on õigus võidelda oma õigeksjäämise eest kõigis olemasolevates kohtuastmetes. Kuid volikogu esimees on oma linna või valla esindusisik, kelle maine peab olema plekitu või − klassikuid tsiteerides − puhtam kui prillikivi. Kelle suhtes siis veel suuremaid ootusi ja nõudmisi olla saab?

Nüüd on aga tõsiasi, et Narva volikogu esimees on kahes kohtuastmes süüdi mõistetud, Jõhvi volikogu esimees altkäemaksukahtlustuse saanud ja endise Kohtla-Järve kauaaegse linnapea suhtes süüdimõistev otsus jõustunud.

Meenutan, et ka üks teine endine Kohtla-Järve kauaaegne linnapea ja volikogu esimees, nüüdne riigikogu liige Valeri Korb, oli aastaid uurimise all ja pääses sellest lõpuks süüdistuse aegumise tõttu. Täna valib Kohtla-Järve volikogu suure tõenäosusega Valeri Korbi, kes on Keskerakonna Kohtla-Järve piirkonna esimehena paarkümmend aastat hoidnud linna juhtimist oma parteilise kontrolli all, linna aukodanikuks.

On ilmselge, et omavalitsusjuhtidega seotud kriminaalasjad heidavad varju ka nende linnade ja valdade mainele ning murendavad usaldusväärsust. Juba ainuüksi seetõttu oleks volikogudel mõistlik uurimise alla sattunud omavalitsusjuhid kellegi teisega asendada (juhul, kui nood ise ei pea õigeks uurimise ajaks taanduda).

Nende trotslik võimulhoidmine kujutab kollektiivset umbusaldusavaldust kaitsepolitseile ja prokuratuurile. Sel moel jäetakse kuriteod taunimata ja antakse signaal, et kapo ja prokuratuuri tegevuses nähakse kiusu, pahatahtlikku kallutatust või poliitilist kättemaksu. Nõnda on hea luua uurimise alla sattunud omavalitsusjuhtidele märtrioreool ja näidata volikogu nende kaitsja ja kurjade jõududega võitlejana. See on levinud kaitsetaktika, millele on osatud leida toetus ka valijatelt, kes nad ikka ja jälle taas võimu juurde lubavad.

Samal ajal annavad ka uurimisorganid oma meetoditega taolise hoiaku kujundamisele pahatihti kergesti ainest. Ametiisikule esitatakse avalikult tõsine süüdistus ning seejärel vajub edasine uurimine aastateks täielikku infosulgu. On mõistetav, et eeluurimise ajal ei saa kõiki üksikasju avalikkusega jagada. Ent kui korra on olnud võimalik tulla tuntud ja lugupeetud isiku suhtes välja karmi paragrahviga, siis tuleks avalikkusele mõnevõrra konkreetsemalt lahti rääkida ka see, milles sisuliselt tema süütegu seisneb.

Kui politsei ja prokuratuur seda ei selgita ja loodavad hoopis mitmel viisil mõjutada uurimise all olijaid kokkuleppemenetluses süüd omaks võtma, siis võivad nad küll teenida paguneid ja raporteerida kapo aastaraamatus uutest võitudest korruptsiooni ohjeldamisel, kuid avalikkuse silmis pole need võidud kuigi veenvad.

Jõhvi endise abivallavanema Märt Maritsa ja volikogu liikme Allan Männi lugu, keda hoiti seitse kuud eeluurimise ajal vahi all ning saavutati sel moel kokkuleppemenetlus, on muutnud Ida-Viru avalikkuse kapo meetodite suhtes umbusklikumaks. Suuresti sellest tulenes ka Jõhvi volikogu äsjane toetus Niina Neglasonile.

Kehvasti on siis, kui selle taustal saavad märtriks ka need, kel tegelikult pole selleks põhjust ning tõsised võimu kuritarvitused jäävadki avastamata. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: