Erik Gamzejev | Marionetid volikogudes ({{commentsTotal}})

Foto: Põhjarannik

Olukord, kus kohalike omavalitsuste volikogude saadikud teevad otsuseid eelkõige oma munitsipaalse töökoha säilitamise nimel, ei ole hea kohalikule arengule ega demokraatiale, tõdeb Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Võimude lahususe põhimõttest lähtudes ei tohi kohalikesse volikogudesse kuuluda linnavalitsuste ja vallavalitsuste ametnikud. Kui nad valituks osutuvad, peavad nad loovutama oma koha neist vähem hääli saanud nimekirjakaaslastele. Küll aga ei ole volikogus kohaliku elu üle otsuste tegemine keelatud näiteks koolide, kultuurikeskuste ja teiste munitsipaalasutuste töötajatele. 

Nii ongi tekkinud sõltuvuses olev ringahel. Volikogus olevad saadikud kinnitavad linnavalitsuse ja nende liikmete palgad. Nood omakorda haldavad linnaasutusi, valivad nende etteotsa juhte, kelleks on sageli needsamad saadikud, ning määravad omakorda neile palga ja preemiad. 

Sellisel moel on saadikud muutunud volikogus marionettideks. Nad ei esita istungitel enamasti kunagi küsimusi. Nad hääletavad alati nii, nagu linnavalitsusele vaja. Kui on tarvis esitada kohalik parteijuht linna aukodanikuks, nagu hiljuti Kohtla-Järvel, siis peavad nad tema ülistuseks ka sütitavaid kõnesid nagu parimatel Brežnevi aegadel. 

Selline valitsemisviis kindlustab selle punujatele absoluutse võimu ning head eeldused ka võimalike konkurentide tasalülitamiseks näilise demokraatia tingimustes. Mängid süsteemis oma rolli kuulekalt kaasa, saad oma osa hüvedest. Avaldad rahulolematust, leitakse kiiresti asendaja. 

Teema ei ole ilmselt kõneväärt nendes omavalitsustes, kus täitevvõimust sõltuvaid saadikuid on volikogudes üksikud. Kuid Eestis on näiteid, kus üle poole volikogu liikmetest on linnavõimust otseselt sõltuvad ja selline olukord on teadlikult loodud. 

Näiteks Narvas võimul oleva Keskerakonna viimase valimisnimekirja sajast liikmest oli koguni 60 seotud munitsipaalstruktuuridega. Paljud neist langetavad praegu volikogus otsuseid. Tähelepanuväärne, et osa neist on aastaid olnud ametis kohusetäitjana, mis võimaldab neid volikogus isemeelsuse näitamise korral ametist kiiresti vabastada. Nad teavad, et Narvas ei ole neil samaväärset töökohta kuigi tõenäoline leida. 

Hulk inimesi on Eestis sattunud kohtu alla, sest on jätnud end taandamata hääletuselt küsimuses, kus neil võib esineda huvide konflikt. Sama põhimõtet laiemalt vaadates ei tohiks aga näiteks Kohtla-Järve linna volikogu linnaeelarvetki vastu võtta. Volikogusse kuuluvad linna koolide, lasteaedade, huvikoolide, kultuurikeskuse, sotsiaalhoolekandekeskuse, munitsipaalettevõtte juhid ja töötajad. Lisaks veel ka nende kommunaalettevõtete esindajad, kellelt Kohtla-Järve linn ostab miljonite eurode eest teenuseid.

Kas nemad ei peaks end huvide võimaliku konflikti tõttu eelarve menetlemisest taandama, sest nii nende endi kui ka nende asutuste heaolu, kust nad palka saavad, sõltub sellest, millised summad nende endi heaks kiidetud eelarvesse on kirjutatud? 

Õiguskantsler Ülle Madise pöördus eelmisel sügisel riigikogu põhiseaduskomisjoni poole ettepanekuga luua huvide konflikte vältiv õigusselgus olukorras, kus kohaliku omavalitsuse volikogu liige töötab omavalitsuse hallatava ametiasutuse juhina või kuulub sellise kohaliku omavalitsuse osalusega ühingu juhatusse.

Küsimus on, kas kohalikust võimust oma igapäevase palgatööga sõltuvad inimesed saavad volikogus sõltumatult vastu võtta otsuseid, mis on parimad kohaliku arengu, aga mitte kohaliku võimu ja äri võtmefiguuride huvides. 

Samas – kui seada reegliks, et ükski kohalikust eelarvest palka saav inimene ei tohiks huvide konflikti tõttu volikogusse kuuluda, välistatakse paljud inimesed, kes on loomult aktiivsed ja asjatundlikud. Kuid võib-olla oleks see osale kooli- ja lasteaiajuhtidest hoopis kergendus, mis võimaldaks pühenduda rohkem põhitööle ja mitte käia volikogus head nägu tehes kohalike oligarhide võimupüramiidi koos hoidmas.

Muudatusi tuleb teha, et kohalikest volikogudest poleks põhjust edaspidi kõnelda kui papa Carlo teatrist. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: