Tasuta ühistransport hoopis vähendab bussisõitjate arvu
Tasuta ühistransport ei lahenda Harjumaal ühtegi peamist ühistranspordiga seonduvat probleemi, vaid tekitab neid hoopis juurde, kirjutab Ekvard Joakit.
Inimesed ei eelista autot seetõttu, et ühistransport oleks autost kallim. Ühe suuna pileti hind Harjumaal on 1.60 eurot, selle raha eest saab (vaid kütusehinda arvestades) autoga sõita umbkaudu 20 kilomeetrit. Lisades ka auto ülalpidamisega seonduvad kulud on selge, et ühistransport on juba praegu autost selgelt odavam. Seega ainult ühistranspordi hinda langetades inimesi autodest bussi ei saa.
Inimesed eelistavad autot, sest auto viib nad punktist A punkti B täpselt sel kellaajal kui neil vaja on. Seevastu ühistranspordiliinide klapitamine võib olla paras piin. Kui mõelda kas või loodavale riigigümnaasiumide võrgule, siis hetkel puudub võimalus sõita otse näiteks Kiilist või Sakust Jürisse. Mõlemad asulad on maksimaalselt 15-minutilise autosõidu kaugusel Jürist, kuid ühistranspordiga sõites tuleb arvestada ümberistumisega Tallinnas ja umbes pooleteisttunnise teekonnaga. On loomulik, et inimesed eelistavad selle asemel autot.
Kui soovitakse inimesed autodest bussi suunata, tuleks raha suunata ühistranspordivõrgu täiendamisse ning tihendamisse, mitte hindade alandamisse või kaotamisse.
Harjumaal tähendaks tasuta ühistransport katastroofi ka seetõttu, et see suretaks välja kommertsliinid. Kuid kui näiteks tööpäevadel on kommertsliinidel Tallinnast Jürisse 47 väljumist, siis avalikel liinidel on neid vaid 25. Sarnases olukorras on ka teised suuremad Harjumaa asulad, näiteks Saku ning Maardu. Kas minister Simson annab endale aru, kui palju läheks väljumiste kolmekordistamine maksma või arvestab ta vaid selle summaga, mis jääks saamata bussipiletite müügist?
Kuna avalike liinide väljumiste arvu kolmekordistamine ei ole ilmselgelt võimalik, siis kokkuvõttes bussisõitjate arv tasuta ühistranspordi tingimustes hoopis väheneks – sest kommertsliinid peaksid oma tegevuse lõpetama. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli