Elust maal: 45 kilomeetrit bussisõitu kestab poolteist tundi ({{commentsTotal}})

Paljud maal elavad inimesed leiavad, et nagu ka maja ei saa hakata ehitama katusest, ei saa ka bussipileti maksumust pidada olulisemaks kui korras sõiduteid ja tõhusat liinivõrku. Selle elavaks tõestuseks on näiteks Ahunapalu küla Tartumaal, kus ühe korra päevas Tartusse käiv buss sõidab 45 kilomeetrit pea poolteist tundi.

Ahunapalu külas elava Kristina Traksi lapsed sõidavad koolist koju valla poolt määratud taksoga, sest koolibuss nende külla ei käi. Viimati jäi aga ka takso tee peal porri kinni.

"Ta jäi poole tunni jooksul kolm korda riigimaanteele kinni. No see ei ole okei. Järgmine päev kirjutasin oma lastele puudumistõendid, sest ma ei saanud neid siit kooli viia, sest see tee pandi kinni järgmisel hommikul. /.../ Kõige selle juures tundub erakordselt küüniline see jutt tasuta ühistranspordist ja tegelikut ega see buss ei saa ikkagi sõita sellise tee peal, see asi peab algama ju teede ehitusest. See ei ole tee, see on kartulimaa," ütles Traks "Aktuaalsele kaamerale."

Niisiis jääb paljudele maainimestele arusaamatuks, miks tahab riik suunata raha tasuta ühistransporti, kui suuremaid murekortse tekitavad hoopis ebatõhus liinivõrk ja läbimatud või auklikud teed. Näiteks Põlvamaal elav pere peab kevade hakul ühe auto hoovi seisma jätma, sest nii küladevahelisi vallateid kui ka majani viivat erateed saab läbida ainult neljaveolise maasturiga.

"Arvestades seda, et need killustikud ja kruusad on hirmuskallid ja samas võiks ju ikka tulla riik appi ja noh vald. /.../ Oleks ju vaja tegelikult kraavid teede äärde teha, ehk see aitaks. /../ Ma kujutan ette, et selle tasuta transpordi asemel saaks ilmselt väga palju teesid korda," kirjeldas Põlvamaa Laho küla elanik Seleri Koor.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles, et tasuta ühistranspordile minevad miljonid ei võta ära raha kruusateede ja liinivõrkude parandamiselt.

"Maakondades on tehtud erinevaid uuringuid ja neist viimane on siis tehtud Harjumaal, kus uuritakse neid inimesi, kes täna igapäevaselt tööl käies ei kasuta ühistransporti. Siis on antud erinevaid valikuid, mis on see takistus, miks ühistransport ei ole atraktiivne. Kolmandik on öelnud, et see on piletihind," rääkis minister. "Küll aga vaatame me tuleviku poole ja vaatame, et need ei pea olema nii suured bussid, liinikilomeetreid võib kokku hoida selle pealt, et mõned liinid saavad nõudepeatusteks, et buss sõidab sinna siis, kui kohalik elanik on teada andnud, et tal on sõidusoov."

Maakondlike bussiliinide planeerimise eest vastutavad alates 1. jaanuarist kohalikud ühistranspordikeskused, kelle ülesanne on ka tasuta ühistranspordi idee elluviimine. Tartumaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige Tõnis Piir tõdes, et kuna liinivõrk on tihedam tõmbekeskuste ümbruses ning aina hõredam ja logisevam äärealadel, mõistab ta maainimeste pahameelt.

"Kõige suuremat kasu lõikab sellest ikkagi tõmbekeskuste ümbrustes olev elanikkond, kes kasutab igapäevaselt ühistransporti töölkäimiseks ehk siis nad sõidavad vähemalt kaks korda päevas hommikul ja õhtul ja selline keskmine sääst võib-olla oleks nendel inimestel 30-40 eurot. /.../ Kaugemad piirkonnad, et nende huvi oleks võib-olla see, et saaksid teed remonditud ja et saaks mõnest kohast liine pikemaks tehtud ja saaks liine otsemaks ja kiiremaks tehtud," ütles Piir.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: