Puidurafineerimistehase võimalikuks asukohaks on välja valitud 52 Emajõe-lähedast ala, millest ühtegi konkreetset paika tehase rajamiseks veel välja valitud ei ole. Tehasesse miljard eurot investeerida lubanud EstFor Invest soovib leida umbes 100 ha suurust maalappi, mille puhul on oluline raudtee ja maantee lähedus. Tehas ise jääks jõest viie kuni kümne kilomeetri kaugusele. Emajõe äärde tuleks vaid pumbajaam.

Tartu Ülikooli maastikuökoloogia professor Ülo Mander on sarnaselt paljudele teistele tartlastele seisukohal, et Emajõge pole mõtet täiendavalt uurida, sest Emajõe ja Peipsi seisukord on niigi halb ning tehas teeb seda igal juhul veel kehvemaks, vahendas "Ringvaade".

„Emajõe vesi on soost tulnud ainetest rikas," selgitas Mander, lisades, et nende ühendite tõttu on Emajõe vesi kollakas-pruunikat värvi. Juua ta aga seda vett otse jõest ei soovita. „Seal küll patogeene ega midagi ei ole, ma arvan, et midagi ei juhtuks, nii et iseenesest võib – ära ei sure, nii hull ei ole.”

Mander ütles, et otseselt mürkaineid Emajões ei leidu, kuid soostumine võib tuleneda nii looduslikest tingimustest kui ka sellest, et seal võib leiduda osaliselt mürkaineid.

Professor leiab, et isegi, kui tehase puhul kasutataks kõige keskkonnasõbralikumat tehnoloogiat, ei peaks Emajõgi lisanduvale survele vastu, sest selle lisajõgi Ammejõgi toob jõkke sama palju veevoolu, kui tehasest jõkke lastav puhastatud vesigi ehk umbes 800 liitrit sekundis.

Lisaainetest, mis tehasest jõkke hakkaksid voolama, peab professor kõige olulisemaks fosforit, mis on eeskätt toitaineks vetikatele. Kui fosforitase ja veetemperatuur tõusevad, viib see vetikate vohamise ja eutrofeerumiseni.

„See vohav mass hakkab lagunema. Selle lagunemise käigus kasutatakse ära hapnik. See lagunev mass hakkab haisema, selle laguneva massi tõttu hakkavad halvenema kõikide elusorganismide tingimused selles suures järves. Nii et kui fosfor on sattunud järve, siis seda sealt enam ilma muda eemaldamiseta kätte ei saa," hoiatas Mander.

Manderi sõnul pole vahet, kas lisandub 4500 tonni fosforit, nagu näitavad EstFori arvutused, või 60 000, nagu on arvutanud tehasevastased, halb on see igal juhul.

Ehkki lämmastikku tuleks tehaseveega järve veelgi enam, polevat selle lisandumine nii kriitiline.

Tselluloosi pleegitamisprotsessi tulemusel tuleks aga ülimürgiseid halogeenseid aineid Soome Äänikoski tehase näitel järve umbes 180 tonni. Kuna aga Emajõe vett tarvitatakse joogiveeks, ei tohi mürke puhastamise eesmärgil ka kloreerida, kuivõrd siis tekivad veelgi mürgisemad ained.

Manderi hinnangul siis Emajões ujumas käia enam ei saaks, sest veele tekiks ebameeldiv lõhn ja sade.

Ta hoiatas, et kui esimene etapp ehk uuring läheks läbi, järgneksid sellele automaatselt ka teine ja kolmas etapp ehk sellisel juhul tehas igal juhul tuleks. Seetõttu ei poolda ta üldse uuringu tegemist.

„Kui metsas on tuleoht, siis ei minda sinna täiendavalt lõkkeid tegema, tegemaks kindlaks, kas sellest lõkkest saadud rõõm ikkagi äkki ei kaalu üles sellest tulekahjust tulenevat kahju.”

Seetõttu loodab ta, et valitsus peatab kogu protsessi.