Keskpank on korduvalt rõhutanud, et heal ajal nagu praegu, tuleks varusid tekitada.

"Oleme senimaani samal seisukohal. Neid seisukohti võiks kuulda võtta," vastas Kattai küsimusele, kas valitsus kuulab Eesti Panga soovitusi.

"Kui mõelda praegu kokkupandava riigieelarve strateegia peale, mis annab suunised järgnevaks neljaks aastaks, kuidas riigieelarvet koostatakse, siis ühest küljest selle strateegia ja dokumendi eesmärk on tagada stabiilne riigirahandus, kuid eesmärk võiks olla ka see, et tagatakse stabiilne majanduskasv," kommenteeris ta.

Kattai sõnul selgub tõenäoliselt alles sügisel, kui suure pluss- või miinusmärgiga eelarvet valitsus järgmiseks aastaks planeerib.

Aga ta rõhutas, et Eesti majandus on viimase kümne aasta kõige paremas seisus ning erinevad prognoosid näitavad, et järgmisel aastal hea seis jätkub. "See on aeg, mil peaks kavandama eelarveülejääki."

"See ongi mehhanism, läbi mille on võimalik tagada suhteliselt stabiilne majandusareng. Kui on hea aeg, üle keskmise majanduskasv, võib öelda, et valitsus saab riigieelarvesse osa tulusid n-ö boonusena. See on nagu preemia selle eest, et majandusel läheb hästi. See tähendab, et valitsus oleks valmis majandust toetma siis, kui läheb kehvemini," lisas Kattai.