Luure Keskagentuuri (CIA) ametist lahkuv direktor Pompeo püüdis senati kuulamisel pehmendada oma mainet "pistrikuna" ja karmikäelist suhtumist islamisse, et võita senaatorite poolehoidu enne hääletust välisministriametisse kinnitamise üle. 

Pompeo ütles senati välissuhete komiteele, et taastab endise välisministri Rex Tillersoni läbi viidud kärbete ja ümberkorralduste järel välisministeeriumi tähtsuse ning tugevdab suhteid USA liitlastega pärast Trumpi tormilist esimest ametiaastat.

Endine kongresmen Pompeo tõstis esile oma lähedast suhet Trumpiga, mida Tillerson ei saavutanud kunagi, ja oma teenistust CIA-s, mis andis talle enda sõnul tugeva arusaama vajadusest teha välispartneritega tihedat koostööd.

Välisministrikandidaat lubas ka täita kümned tühjana seisvad diplomaatilised ametikohad, kulutada aega välisministeeriumi töötajatega suhtlemisele ning oma võimu delegeerida. Tema sõnul on välisametkonna praegune personal "demoraliseerunud" ja "tunneb end tähtsusetuna".

"Kõik see - kuulamine, erimeelsuste tasakaalustamine, andekuse vallapäästmine, meeskonnatöö - saab osaks uuesti tähtsaks muutuva välisministeeriumi koest," sõnas Pompeo.

Trump on teinud Pompeost oma teiseks ametiaastaks tähtsa abi, kes hakkab ametisse kinnitamise korral koos esmaspäeval rahvusliku julgeoleku nõunikuna tööd alustanud John Boltoniga nõustama riigipead tähtsamates välispoliitilistes küsimustes.

Pompeo pälvis neljapäeval pärast kuulamist kiidusõnu ka Boltonilt, kes nimetas teda "andekaks ja kogenud riigiteenistujaks" ja "heaks sõbraks".

"Me vajame teda välisministrina ajal, kui me toetame presidenti mõnede meie aja raskeimate välispoliitiliste küsimuste lahendamisel," ütles Bolton avalduses.

CIA direktorina on Pompeo juba etendamas võtmerolli tippkohtumise ettevalmistamises Põhja-Korea riigijuhi Kim Jong-uniga.

Trumpi valitsuse ees seisavad ka tähtsad otsused sellest, kuidas reageerida keemiarelva kasutamisele Süürias, mida teha Iraani tuumaleppega ja kas kehtestada Venemaale veel sanktsioone.

Kardetakse, et Iraani suhtes karmi tegutsemist pooldava Pompeo välisministriks saamine võib anda surmahoobi Iraani tuumaleppele, mille muutmises tahab USA president enne 12. mai tähtaega Euroopa liitlastega kokkuleppele jõuda.

CIA direktor ütles senatis, et Iraan pole tema hinnangul tuumalepet rikkunud, ja avaldas veendumust, et Teheran ei suudaks leppe tühistamise järel kiiresti tuumarelvi välja töötada.

"Ma pole näinud mingeid tõendeid, et nad ei pea sellest praegu kinni. Ma tahan seda kokkulepet parandada, see on eesmärk. Kui meil seda teha ei õnnestu, soovitan presidendil töötada liitlastega parema tulemuse ja parema leppe nimel," lausus välisministrikandidaat.

Tema sõnul seisab ka pärast 12. maid ees "suur diplomaatiline töö".

Pompeolt küsiti ka, kas ta toetab USA sõjalist aktsiooni Põhja-Korea režiimi kukutamiseks. "Ma ei propageeri režiimivahetust. Minu vaated on lähedased presidendi seisukohale, mille elemendid on riigi survestamine ning selleks diplomaatilise koalitsiooni loomine üle maailma, et me saavutaksime Ühendriikide eesmärgid meie sõjaväelasi ohtu seadmata," lausus ta.

Senati välissuhete komitee peab esmalt andma heakskiidu Pompeo kandidatuurile ja seejärel saab tema sobivuse üle hääletada senati täiskogu.

Pompeo: USA kasutab Magnitski seadust täiel jõul ka edaspidi

Pompeo ütles ka, et Ühendriigid kavatsevad jätkata Magnitski seaduse kasutamist täiel jõul.

"Annan sõna, et me kasutame seda instrumenti täiel jõul," selgitas ta.

2016. aastal võttis kongress ühehäälselt vastu otsuse laiendada Magnitski seadust kõigile maailma riikidele, mitte üksi Venemaale. Seadus annab USA presidendile volituse värskendada korruptsioonis ja inimõiguste rikkumises süüdi olevate välismaalaste nimekirja.

Samasugused õigusaktid on võtnud vastu Kanada, Eesti ja Leedu.

2017. aasta oktoobris ütles Vene president Vladimir Putin, et Vene-vastased sanktsioonid kehtestanud Magnitski seaduse aluseks on poliitilised mängud.

"See kõik on äärmiselt ebakonstruktiivne poliitiline mäng asjade ümber, mis oma olemuses tegelikult ei ole üldse sellised, et nendega tuleks tegeleda sellisel kombel, mida peaks niiviisi üles puhuma," ütles Putin Valdai väitlusklubis.

Seadus on saanud nime Sergei Magnitski järgi, kes paljastas Vene siseministeeriumi kõrgete ametnike miljarditesse rubladesse ehk väidetavalt kuni 230 miljoni dollarini küündinud maksupettuse. Seepeale esitati 2008. aastal hoopis talle süüdistus maksupettuses ja võeti vahi alla. Magnitski suri 2009. aastal Moskva Butõrka eeluurimisvanglas ravi saamata 37 aasta vanuses pankreatiiti, väidetavalt oli teda enne ka pekstud ja piinatud.