USA koondab Süüria lähistele suurimat lahingugruppi pärast Iraagi sõda
Neljapäeva õhtul, kui peaminister Theresa May valitsuskabinet kiitis heaks otsuse anda koos liitlastega vastus Süüriale keemiarünnaku korraldamise eest, oli Lähis-Ida poole teel USA suurim õhu- ja mereväe lahingugrupp pärast 2003. aastal alanud Iraagi sõda.
USA juhitud õhurünnakute kampaania, millega on valmis liituma Prantsusmaa ja tõenäoliselt ka Suurbritannia, peaks eelduste kohaselt algama järgmise kolme päeva jooksul, vahendas ajaleht The Times.
Sellel eesmärgil on USA koondanud või koondamas Vahemere idaossa ja Pärsia lahele suurt löögijõudu - esialgsetel andmetel käib jutt kümnest sõjalaevast ja kahest allveelaevast. Kümnete tiibrakettidega Tomahawk varustatud sõjalaev USS Donald Cook on juba praegu laskeulatuses. Lähedal asub veel kolm sõjalaeva.
Kolmapäeval asus Virginia osariigist koos viie saatelaevadega teele lennukikandja USS Harry S Truman, mille pardal on 90 sõjalennukit ning selle üksusega saab operatsiooni raames arvestada juba enne järgmise nädala lõppu.
USA president Donald Trump on teatanud, et Süüria valitsusväe poolt laupäeval Ida-Ghouta piirkonnas sooritatud keemiarünnaku asjus tuleb anda tugev vastus ning sarnastest seisukohtadest ning koostööst USA-ga on teatanud ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Suurbritannia peaminister Theresa May ja Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman.
Oma avaldustes on Trump nimetanud Süüria presidenti Bashar al-Assadi "elajaks" ning süüdistanud viimase toetamises ka Iraani ja Venemaad, sealhulgas isiklikult president Vladimir Putinit.
Väidetavalt teevad ka Süüria valitsusväed ettevalmistusi võimalikuks lääneriikide õhurünnakuks. Süüria valitsus ja Venemaa omakorda eitavad väidet, et Damaskus ründas keemiarelvaga Douma linna, mis oli viimane mässuliste kontrollitud linn Damaskuse lähistel Ida-Ghoutas.
Keemiarünnaku tagajärjel hukkus vähemalt 60 inimest, nende seas ka lapsi.
Keemiarünnakuga seotud pinged on tekitanud viimase aja kõige tõsisema vastasseisu Süüria valitsust toetava Venemaa ja USA vahel, sest Moskva on andnud mõista, et on valmis erinevalt eelmise aasta aprillis toimunud Süüria-vastast USA raketirünnakut seekord ameeriklaste raketid sihikule võtma.
Olulisemad arengud:
* Suurbritannia valitsus nõustus neljapäevasel eriistungil vajadusega Süüria osas tegutseda. Peaminister May on seni tagasi lükanud ka opositsiooni nõudmise, et USA juhitud operatsioonis osalemiseks on vaja ka parlamendi heakskiitu;
* Prantsuse president Emmanuel Macron ütles neljapäeval, et Süüria režiimi keemiarünnaku kohta on tõendeid ja Damaskusel on oodata vastulööki "meile sobival ajal";
* Timesi allikate sõnul on lääneriikidel kavas õhukampaania ajal kasutada ka küberrelvastust, et Süüria ja Venemaa õhutõrjet ning radareid eksitada;
* Briti relvajõud teevad ka ettevalmistusi, et kaitsta Ühendkuningriigi Küprosel asuvat õhuväebaasi võimaliku Venemaa vasturünnaku eest. Akrotiri baasi kaitseks on eelkõige ette nähtud kuus hävituslennukit Typhoon õhk-õhk tüüpi rakettidega, Süüria ründamiseks saab aga kasutada baasis paiknevat kaheksat hävituslennukit Tornado;
* Timesi andmetel on Süüria lääneosas asuvas õhuväebaasis lahinguvalmis Venemaa allveelaevade vastane sõjalennuk ja seda ajal, kui Suurbritannia rakettidega varustatud allveelaevad piirkonnale lähenevad;
* reedel kohtub Venemaa soovil ÜRO julgeolekunõukogu, et Süüriaga seotud pingeid arutada. "Meie esmaseks prioriteediks on ära hoida sõjaoht," ütles Venemaa suursaadik ÜRO juures Vassili Nebenzia ajakirjanikele pärast ÜRO Julgeolekunõukogu kinnist istungit. Kui tal paluti täpsustada, kas ta peab silmas sõda USA ja Venemaa vahel, siis ütles saadik: "Me ei saa kahjuks välistada ühtegi võimalust.";
* Nii Kremli kui ka meedia allikate kinnitusel kasutavad nii Moskva kui ka Washington USA ja Venemaa vahel sisse seatud erakorralist kommunikatsiooniliini, mille eesmärgiks on ennetada võimalikke tahtmatuid omavahelisi sõjalisi kokkupõrkeid Süürias. Ajaleht Kommersant kirjutas neljapäeval, et hoolimata teravast retoorikast on USA ja Venemaa kaitseministeerium ning kahe riigi staabiülemad omavahel aktiivselt suhtlemas ning Vene pool arvestab sellega, et Pentagon edastab neile võimalike õhulöökide sihtmärgid, et vältida kaotusi Vene sõdurite seas.
* Venemaa sõjateaduse akadeemia asepresident Sergei Modestov on prognoosinud, et USA ei ründa oodatava löögi ajal Süüriale Vene sihtmärke, vastuseks jätavad Vene sõjaväelased USA laevad ja lennukid sihtmärkide seast välja;
* USA president Donald Trump pole Valge Maja teatel veel lõplikku otsust operatsiooni asjus langetanud. Kolmapäeval soovitas ta Twitteris "Venemaal end valmis panna, sest raketid Süüria pihta on tulekul". Neljapäeval aga rõhutas ta, et pole kunagi öelnud, millal ja kuidas rünnak Süüria vastu aset leiab.
* Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) kinnitas neljapäeval ka Suurbritannia andmeid, mille põhjal oli endise Vene luuraja Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamiseks kasutatud närvimürk algselt pärit Venemaalt.
Toimetaja: Laur Viirand