Eesti Päevaleht kirjutab, et inspektsiooni tegevusest jääb selline mulje, kuna inspektsioon asja ei kommenteeri, kuid lehe käsutuses olevad dokumendid sellise pildi tekitavad.

Versobankile oli tehtud varem ettekirjutus, kuid panka polnud trahvitud ning nõutud näiteks juhatuse, nõukogu või aktsionäride vahetamist, samuti ei keelatud pangal mingis valdkonnas tegutseda ega avaldatud sundi panka müüa.

Vaatamata eelnevale otsustasid finantsinspektsioon ja temalt märgukirja saanud Euroopa Keskpank valida kõige radikaalsema tee ja panga päeva pealt kinni panna.

Lehe käsutuses on mullu 28. aprillil koostatud dokument, millest selgub, et finantsinspektsioon tegi ettepaneku pangalt tegevusluba ära võtta juba enne kui uued juhid panka päästma kutsuti.

Samas on selles dokumendis viidatud 2017. aasta septembri ja detsembri kuupäevadele, mis tekitab küsimuse, kas põhidokument koostati varem ja hiljem lisati sinna uusi fakte või on kuupäevadega eksitud.

Segaseks jääb ka see, miks lasi finantsinspektsioon uuel juhil võtta mullu novembris tööle uue juhatuse, kui teadis, et pank peagi suletakse.

Leht nendib, et finantsinspektsioon ja Euroopa Keskpank karistavad oma otsusega praegu inimesi, kes hakkasid Versobankis muudatusi tegema ning pangale probleeme tekitanud või mitte lahendanud juhid olid juba lahkunud ja enamik töötab neist praegu teiste krediidi- ja finantsasutuste juhtivatel ametikohtadel.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler ütles lehele, et Versobanki tegevusluba tunnistati kehtetuks oluliste ja pikaaegsete seaduserikkumiste tõttu ning sellele eelnes pidev põhjalik järelevalvemenetlus.

"Iga isiku sobivust reguleeritud ametikohale hinnatakse eraldi, arvestades kogutud tõedeid ja kohalduvat seadust," kinnitas Kessler.