Sõrve poolsaare loopealne ehk alvar on unikaalne kogu maailmas, sest selliseid eriliselt rikkaliku taimestikuga alasid on maailmas valdavalt ainult Lääne-Eesti saartel ning Rootsis Ölandi ja Gotlandi saarel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eestis on kokku 8000 hektarit kaitsealuseid alvareid ja Saaremaal asub neist umbes 40 protsenti.

"Loopealsetelt on meie seirete käigus leitud 355 soontaimede liiki. Ja see kidur ja väheviljakas pinnas just tekitabki selle olukorra, et ta on liigirikas. See tekitab sellise konkurentsi taimede vahel, et ei saa domineerida vaid mõned üksikud kõrgekasvulised, vaid kõigil on selline pisut stressiolukord ja saavad kõik siin ellu jääda. Ja eriti hästi aitab seda olukorda hoida karjatamine," selgitas keskkonnaameti projektikoordinaator Annely Esko.

Jaan Mändmaa mäletab veel hästi, milline tema kodukant pool sajandit tagasi välja nägi. Sinna üritati lausa metsa peale istutada, aga vaatamata küll kommunismi viljakatele tingimustele, ei sobinud see maapind siiski männile.

"50 aastat tagasi nägi see loopealne välja umbes selline nagu praegu, ainult et seda metsa siin peaaegu ei olnud. Seda püüti siin kunagi istutada 60-ndate lõpus. Neli-viis korda seda siin tehti, aga ei hakanud need taimed kasvama. Aga ju siis sel ajal käsk oli nii vali, et peab hakkama. Ja lõpuks siis midagi hakkas," meenutas ta.

Eestis viimase viie aastaga taastatud 2500 hektarit alvareid on Euroopa mõistes suuremahuline projekt ja see valiti parimate looduskaitseliste projektide finaali.

"Ka Tartu Ülikool on pidevalt jälginud neid taastatud alasid ja niidutaimestik taastub teiseks aastaks peaaegu täielikult ja liigirikkus on juba väga suur, mis tähendab seda, et nende alade mullas on alles need niidutaimede seemned ja nad saavad kohe tärgata, kui neile tekkivad valgustingimused," lausus projektikoordinaator Esko.

Edaspidi peaks nende alade korrashoiu tagama karjatamine.