Eestis jätkub edukas loopealsete taastamine ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti on seadnud endale eesmärgiks, et looduse liigirikkuse säilitamiseks peaks siin olema kuni 7700 hektarit loopealseid ehk alvareid. Poole sajandi jooksul kinni kasvanud alvarite taastamisel ollakse nüüdseks jõutud ligi 5000 hektarini ja sellele on oluliselt kaasa aidanud Euroopa liidu projekt "Elu alvaritele".

Kui alvarite taastamise projekti algusaastatel üritati võsa eemaldada nö kirve ja saega, siis projekti käigus on erinevate katsete tulemusena kasutusele võetud nüüdisaegne tehnika, tänu millele on nüüdseks saadud suurem tööjõudlus ja jõutud soovitud tulemuseni, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui me hakkasime projekti planeerima, siis me mõõtsime välja ühe hektari suurused alad loopealsel. Ja kutsusime sinna siis Eesti Looduse Fondi vabatahtlikud, kes siis käsitsi taastasid ühe hektari ja teise tegime siis masinaga. Ja tollel hetkel me saime siis ajakuluks ühele inimesele arvestatuna 300 tundi. Ja masinaga 60 tundi," selgitas "Elu alvaritele" projekti koordinaator Annely Holm.

Muhu varahalduse juht Erkki Noor tunnistas, et tegu on harjumist nõudva tööga. "Kui kangid-nupud selgeks saab, siis läheb päris ruttu juba. Me oleme kolm aastat juba seda tööd teinud ja mees, kes seda igapäevaselt teeb, tuleb juba päris nobedasti välja," sõnas Noor.

Euroopa Komisjon pidas eestlaste tööd alvarite taastamisel üleeuroopaliste projektide seas esikoha vääriliseks. 3,7 miljoni euro eest on karjatamiseks taastatud üle 2000 hektari loopealseid, sellest Saaremaal suurusjärgus 800 hektarit.

"See projekt konkreetselt andis võimaluse oma unistused ja eesmärgid täita. Ja kindlasti seda ei tehta raha nimel, sest taastaja ise ei saa sealt mitte ühtegi senti endale, see läheb ikkagi neile, kes neid töid teevad," rääkis maaomanik Matrin Krupp.

Alvarite projekt lõppeb järgmisel aastal, aga Eesti on Euroopa Komisjoni LIFE+ fondi esitatud juba uue - viie miljoni eurose projekti sooviga taastada lähiaastatel 700 hektarit Eestimaa puisniite.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: