Kahe suurettevõtte peale kokku on Eestis 223 avalikku raudteeülesõitu, neist 152 kuulub Eesti Raudteele ja 71 Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-ile, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Veebruaris teatas riigifirma, et soovib kõigile ülesõitudele foori ja tõkkepuud. Praegu on need seal, kus autoliiklus kõige tihedam.

Märtsis kogunenud Eesti Raudtee nõukogu andis ettevõttele rohelise tule, aga mitte investeeringuteks, vaid analüüsiks. See tähendab, et praegusele 40 tõkkepuuga ülesõidule lisandub lähiaastatel 51 ning need investeeringud olid otsustatud juba varem. Ülejäänute saatus peaks selguma sügiseks.

Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee ütles, et on selge, et Valga ja Koidula vahele, kus meil rongid liiguvad kiirusega 25 km/h täna, ei ole mõtet panna sellist varustust.

"Võib-olla see number läheb natukene väiksemaks, võib-olla suuremaks, aga põhimõtteliselt praegu on 55 ülesõitu töös," märkis ta.

Ka ettevõtte nõukogu liige, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter selgitas, et valmimas on pikem, kuueaastane programm nii autodele mõeldud ülesõitude kui jalakäijatele mõeldud ülekäikude täiustamiseks.

"Pole mõtet lihtsalt panna automaatselt tõkkepuid, kui me ei suuda jalakäijate ohutust tagada. Me tahame koostoimes neid meetmeid näha. Ei ole nii, et kui täna 50 ülesõidu täendamiseks on juba otsus, et siis järgmisele 50-le on ka otsus. Ikkagi eraldi tuleb tegevuskava kõikide ülesõitude ja ülekäikude kohta ja siis tehakse lõplikud investeeringuotsused," ütles Tatter.

Edelaraudteele kuuluvast 71 ülesõidust on tõkkepuuga kaitstud üheksa. Päris reguleerimata on neil 42 ülesõitu.

Ettevõtte juhatuse esimees Rain Kaarjas ütles, et nemad investeeringuid ei plaani.

"Meie oleme ikka lähtunud põhimõttest, et need nõuded, mis on tänases tehnilises õigusruumis sätestatud, neid nõudeid me täidame," selgitas ta.

"Tegelikult on olemas meil ju Eestis ülesõitude ja ülekäikude hindamiskomisjon. Hinnatakse kõiki ülesõite ka riskipõhiselt, nii et ei eelda see alati seadusemuudatust," ütles Tatter.

Lelle-Pärnu trassil poleks Edelaraudtee investeeringul ka mõtet, kuna järgmise aasta algusest seal rongiliiklus sisuliselt katkeb. Eesti Raudtee juhtis aga tähelepanu, et raudteeohutusse saab panustada ka maanteeamet.

Nii palusid nad ametit, et see seaks raudteeülesõitude juures kiirusepiirangu 50 km/h.

Maanteeameti liikluskorralduse arendustalituse juhataja Janno Sammuli sõnul poleks sellel mõtet.

"Näiteks sirgele metsavahelisele teele paigaldades kiirust piirava märgi ilma selle põhjust liiklejale selgitamata, siis liikleja kiirused ei vähene. Tähendab, et me tegeleme pelgalt plekitahvlite ülespanekuga, aga liiklejate käitumist me ei mõjuta. Meil on vaja liiklejate käitumist mõjutada," ütles Sammul.

Et liiklejate käitumist mõjutada, tegi oma ettepaneku ka raudteelaste ametiühing. Nende hinnangul võiks seniks, kuni tõkkepuid oodatakse, panna ülesõitude ette nn lamavad politseinikud.

"Üldjuhul maanteedele künniseid ikkagi ei rajata. Vaid väga ekstreemsetes olukordades, kus muid lahendusi ei ole võimalik rakendada. Kõigepealt tuleks tegeleda ülesõitude tähistamisega, sealhulgas ka tõkkepuud ja foorid," ütles Sammul.