Laias laastus peegeldavad 400 kirjas esitatud probleemid ka Rail Baltic Estonia OÜ tellimisel uuringufirma RAIT Faktum & Ariko poolt jaanuaris 2018 läbi viidud ja tellija kodulehel 6. märtsil avaldatud veebiküsitluses esitatud põhjuseid projekti vastu: „Mittetoetajate peamised argumendid on projekti mittetasuvus/kallidus ning kahju loodusele.“

Lisaks nimetatud probleemidele tuleb 400 kirjale allakirjutanuna tõdeda, et vastamata on mitu olulist küsimust. Näiteks pole ikka veel täies mahus kaardistatud RB planeeritava trassi alal asuvaid looduslikke pühapaiku.

Looduslikud pühapaigad on RB trassi piirkonnas täies mahus arvele võetud vaid Juuru kihelkonnas ning ainult arhiiviteadetel põhinev esialgne väikesemahuline uuring on Ahto Kaasiku sõnul sel aastal toimumas küll üheteistkümnes kihelkonnas Harjumaal, ent mitte üheski kihelkonnas Rapla- ega Pärnumaal, mistõttu on hävimisohus hinnanguliselt kuni 1400 pühapaika.

Lisaks teeb tuska, et Rail Balticu protsessi raames varjatakse EY koostatud tasuvusuuringus viidatud Eesti teadlaste uuringut, mida on kodanikeühenduse Avalikult Rail Balticust liikmed küll ametlikult, küll avalikult küsinud Baiba Rubesalt, RB Rail ASi juhilt. Seetõttu mõjub kahjuks karikatuurselt Rail Baltic Estonia juhi Riia Sillave kriitikutele vastuseks mõeldud artikli pealkiri „Rail Balticu kohta käiv informatsioon on avalik” (Postimees, 13.4.2018). 

Kõnealune jätkuvalt avaldamata uuring on Jüri Sakkeuse, Aado Keskpaiga ja Erik Terki töö „Freight Flow Forecasting from Arctic Sea Route and Adriatic Route to Rail Baltica Railway Line“. Rail Balticu projekti ametlikult kodulehelt leiame küll Tallinna Ülikooli tuleviku-uuringute ja strateegilise juhtimise professori Erik Terki ettekande lühikokkuvõtte pealkirjaga „Eesti peab olema valmis uuteks põhja-lõuna kaubavoogudeks“, ent endiselt on avaldamata eelnimetatud uuring, millele EY koostatud RB tasuvusanalüüsis korduvalt toetutakse (viited 99, 100, 102, 107, 108).

Kuni nimetatud uuringut pole avaldatud, ei saa olla sisulist diskussiooni Rail Balticu väidetavate põhja-lõuna suunaliste kaubavoogude üle ning ohus on hinnatud Eesti teadlaste maine.

Professor Erik Terk on ühtlasi „Metsanduse arengukava aastani 2030“ (MAK2030) algatamise töörühma liige ning too jätkuvalt avaldamata uuring on jäänud silma metsanduse vallas aktiivsele kodanikuliikumisele Eesti Metsa Abiks, mis on asunud toetama 400 kirja (Pealinn, 12.4.2018).

Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas on 400 kirja kommenteerinud: „Tähtis on ka see, et projekt oleks võimalikult läbipaistev ning aruteludesse oleksid kaasatud nii kohalikud elanikud, teadlased kui ka ärimehed.” (PM, 11.4.2018). Nõustun igati. Seetõttu tuleb eespool nimetatud uuring viivitamatult avaldada, et alustada Rail Balticu umbsõlme läbiraiumist. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.