Baiba Rubesa ütles pressikonverentsil, et vaatamata mitmetele edusammudele on kolme aasta jooksul olnud ka olulisi tagasilööke: kolm riiki pole suutnud saavutada kokkuleppeid projekti ühisel elluviimisel ja juhtimisel. Need on põhjused, miks ta loobub oma ametist kuu aega enne oma ametiaja lõppu.

See projekt pakkunuks parimaid võimalusi eeskujulike riigihangete läbiviimiseks, aga see pole teostunud. Tegelikult plaanis Rubesa juba suvel ametist tagasi astuda, aga otsustas seda teha nüüd, kui ta on jõudnud sügava siseveendumuseni, et seda ühisprojekti pole võimalik praeguses lonkava koostöö seisus ellu viia. Halb projektijuhtimine on toonud kaasa projekti venimise, mis on ühendust ootavate inimeste lootuste petmine.

"Probleemid selle projekti taga oleva organisatsiooni mudeliga, mida ma olen sunnitud juhtima, on teravas vastuolus hea ärijuhtimise põhimõtetega. Projekti rohujuuretasandis asuvad huvidekonfliktid on põhipõhjuseks osapoolte tegevusele või siis mittetegutsemisele. See ei ühildu minu usuga õiglasest ja vastutustundlikust projekti elluviimisest," põhjendas Rubesa oma tagasiastumisavaldust.

Rubesa avaldas lootust, et tema järeltulija suudab projekti elluviimise tempot kiirendada ja selle edukalt ellu viia.

Rubesa tegi neli konkreetset ettepanekut EL-i piiriülestele tulevikuprojektidele Rail Balticu kogemuse pealt.

Esiteks, vaja on EL-i kui projekti rahastaja konkreetset osavõttu piiriülestest projektidest, näiteks otsese osalejana projektijuhtimises.

Teiseks, vaja on professionaalset ja konfliktivaba juhatust. Rahvuslikud ettevõtted ei saa olla korraga nii osanikud kui projekti elluviijad, teisisõnu, olles korraga nii juhid kui nõukogu liikmed ehk oma töö ülevaatajad. Eriti hull on olukord Leedus, kus peamine riigipoolne rahastus tuleb hoopiski raudtee-kommertsfirmast. See ei taga sõltumatust erarahastusest.

Kolmandaks, jätkusuutlik rahastusmudel rahvusvahelise projekti elluviimiseks peab olema selge ja täpselt kokku lepitud. 2026. aastaks seatud eesmärk nõuab mitmeaastast tagatud rahastust. See eeldab head koostööd riiklike ettevõtete vahel, et projekt edeneks kõigis riikides ühes tempos. See nõuab ka professionaalset juhtimist, mis tagaks edukad rahastusläbirääkimised EL-i tasandil. Kolme riigi valitsused mängivad rahastusprojektiga pokkerit, kui võtavad EL-i ees rahalisi kohustusi, mida ei suuda koha peal kokkulepituna rahastada ja ellu viia.

Sellise keeruka projekti elluviimine nõuab erioskusi. See on võimalik, kui tegijatel on sellesse usku ja tahet. Praegu aga prevaleerivad üksnes lühiajalised eesmärgid, näiteks on Lätis seatud eesmärgiks saada projekti kaudu uus Riia rongijaam, projekti suuremat eesmärki, millega tekiks rahvusvaheline 21. sajandi majandusmudeliga sobituv taristuprojekt, ei hoita silme ees.

Neljandaks, vaja on poliitilist juhtimisvõimekust. Koostööd peavad tegema paljud ministeeriumid. Seetõttu sõltub Rail Balticu projekti õnnestumine iga riigi peaministrist. Ministeeriumid teevad küll eraldi projekti puudutavaid otsuseid, ent ei kohtu kunagi nende arutamiseks. Peaministrid on andnud lubadusi selliseid ühiskoosolekuid korraldada, ent midagi pole juhtunud.

Rubesa kutsus kolme riigi kodanikke üles nõudma aktiivselt Rail Balticu projekti nõuetekohast elluviimist.

Rubesa esindaja Santa Čiževska edastas veidi enne kella 10 teate, et Baiba Rubesa esitas 27. septembril RB Rail AS-i nõukogule tagasiastumisavalduse sooviga viivitamatult ametist lahkuda.

"Kujunenud de facto olukord Rail Balticu projekti juhtimisel, nagu seda on ellu viinud kasusaajad ja osanikud, ei ole tegelikkuses ei juhitav ega jätkusuutlik olukorras, kus on vaja ellu viia uue majanduse mudelit silmas pidav taristuga turvakoridor, mille elluviimise on 85 protsendi ulatuses võtnud enda kanda Euroopa maksumaksja. Vaatamata aasta jooksul jätkunud läbirääkimistest kasusaajate ja osanike esindajatega, ei ole ettevõte siiani saavutanud nende seas ühisettevõttele vajalikku ühist pühendumist jätkusuutlikule rahastusmudelile ja rahvusvahelisele suurprojektile," lisas Rubesa.

Spekulatsioonid Rubesa tagasiastumisest levisid juba varem, nagu ka väide, et ettevõtte nõukogu kaalub uue tegevjuhi kandidaadina ka inimesi väljastpoolt Balti riike, näiteks Poolast või Soomest, rääkisid allikad paari nädala eest BNS-ile.

RB Raili nõukogu ja Rail Baltic Estonia juht Riia Sillave ütles toona BNS-ile, et ettevõte on uue tegevjuhi otsingutega algust teinud.

"Leping praeguse RB Raili tegevjuhiga lõppeb oktoobris. Ettevõtte nõukogu on alustanud uue juhi otsimist," ütles Sillave.

"[Personali sihtotsingufirma] Amropiga on sõlmitud leping juhi otsimiseks Balti riikides, Soomes ja Poolas. Peale kandidaatidele suunatud pakkumiste kuulutatakse järgmiste nädalate jooksul välja ka avalik konkurss," lisas Sillave.

Veebruari alguses avaldasid RB Raili aktsionäride üldkoosolekul Eesti ja Leedu esindajad Rubesale umbusaldust, Läti jäi erapooletuks.

Rubesa valiti kolmeks aastaks RB Raili juhiks 2015. aasta oktoobris. Enne seda oli ta Statoil Läti juht, töötas Statoili Aserbaidžaani harus ja oli Läti Citadele panga nõukogu liige.

Rubesa ametist lahkumise tõttu määras RB Rail AS-i nõukogu ettevõtte ajutiseks tegevjuhiks finantsjuhi ja juhatuse liikme Ignas Degutise.

Degutise sõnul on ühisettevõttel RB Rail AS suur potentsiaal kiirendada projekti arengukäiku. RB Rail töötab ajutise juhi kinnitusel jätkuvalt projektile pikaajalisema rahastuse võimaldamise suunas ja otsib lahendusi, et koostada ühisettevõttele jätkusuutlik eelarve järgnevaks kaheks aastaks.

Degutis on majandusspetsialist, kellel on palju kogemusi finantshalduse, sh riigi majanduse jaoks strateegilise tähtsusega projektide teostatavusuuringute koostamise, rahastamiskavade ja lepingualaste läbirääkimiste vallas. Degutis ühines RB Rail ASi meeskonnaga kui finantsjuht ning nimetati juhatuse liikmeks 24. aprillil 2017. Tal on bakalaureuse- ja magistrikraad finantsökonoomikas.

RB Rail on loodud Rail Balticu projekti keskseks koordineerimiseks. Selle aktsiad kuuluvad võrdsetes osades Eesti RB Rail AS-ile, Läti SIA-le Eiropas Dzelzceļa Līnijas ja Leedu UAB-le Rail Baltica Statyba.

Rail Balticu projekt näeb ette Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamise Tallinnast Poola-Leedu piirini. Projekti maksumuseks on hinnanguliselt 5,8 miljardit eurot.

Leedu transpordiminister: loodetavasti on järgmine RB Raili juht parem

Leedu transpordiminister Rokas Masiulise ütles, et loodab, et RB Raili järgmine tegevjuht on oma töös parem kui praegu ametist lahkuv Baiba Rubesa.

"Tegevjuhi tagasiastumine oli paratamatu, sest tema ametiaeg oli otsakorral. Uus tegevjuht, ma loodan, teeb paremat tööd projekti koordineerimisel ja kõigi osapoolte ühendamisel, mitte nende tülli ajamisel. Vastusena endise tegevjuhi avaldusele seoses viivitustega projekti elluviimisel, ütleksin ma, et ta andis hinnangu viivitamisele ühisettevõttes, mida tema juhtis ja selle mõju projekti graafikule," ütles Masiulis.