"Suud puhtaks": erakondlikul võimul on suletud kõrvad?
Meie aeg on täis erinevaid pöördumisi, apelle ja proteste. Levib tunnetus, et olulistel teemadel ei võeta otsustamisel inimeste arvamusi kuulda. "Suud puhtaks" saates osalenute hinnangul võib öelda, et kuigi arutelukultuur on Eestis jõudsalt arenenud, on erakondliku võimu kõrvad endiselt suletud ja kaasamine nii omavalitsuste kui ka riigi tasemel on pigem suhtekorralduslik, mitte sisuline.
Ühiskondlikku kaasamist on nõutud juba mitme protestikirjaga, millest viimasele on allkirja andnud juba 424 ühiskonna- ja kultuuritegelast. Samas leiab ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho, et need avalikud kirjad kaovad avalikkuse ühismälust üpris kiiresti. Sellele lisaks ei leia ka uudismeedia piisavalt motivatsiooni, et probleeme põhjalikult ja järjepidevalt kajastada.
Sotsioloog Juhan Kivirähki sõnul peabki demokraatlikus ühiskonnas olema võim kodanike valitud seltskonna käes. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti kodanike usaldus erakondade ja valitsusaparaadi suhtes neljandal kohal. Samas on probleemne, et pool ühiskonnast ei usalda võimulolijaid.
Seejuures leidis Kivirähk, et riik peaks olema tööriist ühiskonna liikmete ühiste huvide ja algatuse realiseerimiseks, kuid praegusel hetkel proovivad poliitikud kujundada reeglite ja seaduste abil endale sobivat valijaskonda. Kolumnist Kaarel Tarand leidis, et praeguseid ühiskondlikke probleeme saab siiski lahendada, vaid reeglite ja regulatsioonide tasemel.
Tarand märkis, et regulatsioonide muutmisel tasub säilitada Eestile omast uuendusmeelsust, kuid tuletas meelde, et õrnade demokraatia reeglite muutmine peab toimuma mõtestatult ja järk-järgult.
Loe ka teiste saatekülaliste mõtteid otseblogist.
Uudis+. Rein Ruutsoo. Kuidas aitavad allkirjakampaaniad poliitikat kujundada?
Toimetaja: Allan Rajavee
