Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Inspektorid võivad nõuda karulaugumüüjailt tõestust maalapi olemasolu kohta

Karulauk Nõmme turul.
Karulauk Nõmme turul. Autor/allikas: ERR

Looduskaitseseadus lubab müüa ainult enda kasvatatud karulauku, seepärast teeb keskkonnainspektsioon müügikohtades pistelist kontrolli ning uurib vajadusel ka andmebaasidest, kas väidetavalt ise seda maitsetaime kasvatavatel müüjatel on ka tegelikult olemas selleks vajalik maalapp.

Kevade saabudes ilmub turulettidele karulauk, mida näiteks Tallinna turgudelt võib osta hinnaga kahest kuni kahe ja poole euroni kimbu eest. Populaarset maitsetaime pakutakse müügiks ka sotsiaalmeedia gruppides.

Tegelikult on karulauk aga kolmanda kategooria looduskaitsealune liik, mida tohib loodusest korjata vähesel määral, näiteks söögiks või aeda istutamiseks, kuid üksnes sealt, kus seda kasvab massiliselt.

"Karulauku on lubatud loodusest korjata vaid enda tarbeks ning looduslikku karulauku, nagu ka teisi kaitsealuseid liike, ei tohi looduskaitseseaduse alusel osta ega müüa. Müüa tohib vaid omakasvatatud karulauku," selgitas keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ERR-ile.

Tema sõnul teevad inspektorid karulaugu müügikohtades pistelist kontrolli, lisaks kontrollitakse ka keskkonnainspektsioonile saabuvaid vihjeid.

"Müüja peab olema valmis tõestama oma kauba seaduslikku päritolu. Inspektorid küsitlevad müüjat kohapeal, et hinnata tema kodus kasvatamise võimalusi. Müüja kinnistu asukohta on võimalik kontrollida vastavast andmebaasist. Kui kodu asub näiteks aiaga maalapil, siis võib jutt olla tõepärane, kuid linnakorteri elaniku puhul ei ole taimede kodus kasvatamine sellisel hulgal mõeldav. Ei saa välistada ka seda, et inspektorid sõidavad kohapeale kontrollima," rääkis Tuul.

Turulettidelt leiab ka Lätist pärinevat karulauku, kuid Tuule sõnul kehtib keeld karulauku loodusest müügiks korjata ka lõunanaabrite juures.

"Kui müüja väidab, et karulauk pärineb Lätist, saab sedagi kontrollida. Inspektorid küsivad andmed ja edastavad kontrollimiseks oma Läti kolleegidele," lausus keskkonnainspektsiooni esindaja.

Tänavu ei ole inspektorid tema sõnul veel karulaugumüüjaid kontrollinud, sest kevad on hiline ja põhihooaeg alles ees. Kui rikkumine kindlaks tehakse, selgitatakse müüjale nõudeid, aga seadus võimaldab määrata ka rahatrahvi.

"Trahvi suurus kaitsealuse liigi isendiga ebaseadusliku kauplemise eest on kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Konkreetne trahvi suurus aga tõesti sõltub konkreetsest juhtumist," tõdes Tuul.

Ühtlasi pani ta karulaugu korjajatele südamele, et enamik taimedest peavad oma looduslikus kasvukohas jääma puutumata, muidu võib korjamine kahjustada kasvukohta ja liiki.

Terviseamet on soovitanud karulaugu korjamisel ettevaatlik olla, sest mürgistuste infoliin saab igal kevadel infot mürgiseid taimi söönud inimestelt, näiteks on karulauku aetud segi piibelehe ja mürgise sügislillega.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: