Keskkonnaamet hoiatab, et kaitsealust taime võib loodusest kaasa noppida vaid mõistlikus koguses ja enda tarbeks.

"Ta peabki silmas pidama seda, et korjab ainult omaenda tarbeks ja seda ka mõistlikus koguses selliselt, et ta ei hävita korjamisega kasvukohta. Taimedele tuleks ikka jätta paar-kolm lehte külge," selgitas keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve peainspektor Piret Reinsalu.

Tegu on kolmanda kategooria kaitsealuse liigiga, mis tähendab, et väljasuremisohus taim ei ole, kuid liigse hävitamise korral on ta ohustatud.

Eestlased hindavad karulauku kui esimest kevadist terviseturgutajat. Karulauk sisaldab rohkelt C-vitamiini ja puhastab soolestikku.

Tööpäeva lõuna paiku kohtas "Aktuaalne kaamera" vaid üksikuid karulaugu korjajaid. Mõni plaanis maitsetaime koos juustuga Gruusia leiva vahele panna ja ahju pista, mõni pestot teha.

"Mina teen pestot, mida söön leivaga, pastaga, aga ka lihtsalt värskelt leiva peale lõikan salatina," rääkis Ave.

Müüa loodusest pärit karulauku ei tohi. Eelmisel aastal keskkonnamet kedagi sellise teo pärast trahvima ei pidanud. Enamik turul müüdavast karulaugust oli sisse toodud Läti kasvandusest.

"Ülejäänud tädikesed, keda kontrollisime, suutsid ära näidata, et neil on tõesti seemnetest koduaias külvatud karulaugutaimed ja nad müüvad neid," sõnas Reinsalu.

Oluline on, et karulauku ei aetaks sassi mürgise piibelehega. Selliseid mürgistusi tuleb aeg-ajalt ette ning mõnikord on võimalik eksida vaid üks kord, ütleb Reinsalu.