Karulauk on kevadel üks esimesi taimi, mis metsaaluse rohetama paneb ja vitamiinidest lugu pidavaid inimesi korjama kutsub, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eestis on karulauk kolmanda kategooria kaitsealune taim, mis tähendab, et tema korjamisel peaks kindlasti lähtuma mõõdukusest. Loodusest korjatud karulaugu müük on keelatud, küll aga võib turustada aias kasvatatud taimi.

Karulaugu levikuala Eestis on ebaühtlane, on terve rida maakondi, kus ei ole teadaolevalt ühtegi karulaugu kasvuala. Karulaugule on sarnased kaks Eestis levinud taime - esiteks piibeleht, mis veel ei kasva ja teiseks võib karuaugu segi ajada Eesti aedades ilutaimena levinud sügislillega.

"Sügislill ei ole küll metsataim, aga teda aedades ja vahel ka parkides sageli kasvatatakse ja tõesti ta on karulaugule sarnane, alustab kasvamist samal ajal, aga kui teda muljuda ja muljuda, siis ma mingisugust laugu, sibula või küüslaugu lõhna ei tunne ja kui ma mingit taime ei tunne, siis pigem jätta söömata ja korjamata," ütles Tallinna botaanikaaia metoodik Urmas Laansoo.

Viimane fataalne sügislille söömise juhtum jääb paari aasta taha, sama kaua on möödas ka karulaugu pähe piibelehe söömise juhtumist, mis lõppes kergemalt, pikema okseralliga. Sel kevadel pole karulauguga seotud kaebusi terviseametini jõudnud, aga söögiks kõlbmatuid taimi satub suhu ikkagi.

"Eelkõige on sel kevadel need kõned lapsevanematelt, kelle lapsed on õues kätte saanud silla või piibelehe taime ja seda siis närinud. Nende taimedega pole suuremat mürgististusohtu oodata, samuti uuritakse, mis saab siis kui laps on ära joonud maast vee, kus on olnud piibelehed või lumikellukesed, ka sellest mürgistusohtu ei ole," rääkis terviseameti mürgistusennetuse keskuse juht Mare Oder.