Laupa kooli hoolekogu protestib Türi vallas kavandatava koolireformi vastu ({{commentsTotal}})

Laupa põhikooli õpilased
Laupa põhikooli õpilased "Teeme ära!" talgupäeval. Autor/allikas: Laupa põhikooli kodulehekülg

Türi vallavolikogus tuleb neljapäeval arutlusele eelnõu, mis näeb ette Laupa ja Käru põhikooli algkoolideks muutmist ning Türile uue põhikoolihoone ehitamist. Laupa põhikooli hoolekogu esimees Veiko Viigipuu on algatanud kohaliku kogukonna nimel petitsioon.ee keskkonnas aktsiooni Laupa ja Käru kooli kaitseks, sest tema sõnul on otsus tehtud kogukonna seljataga.

Türi vald moodustus mullu sügisel Käru, Türi ja Väätsa valla ühinemisel ning ühinemislepingu kohaselt on valla prioriteet säilitada ja uuendada kodulähedasi koole ja lasteaedu. Lisaks sätestab leping, et selle kehtivuse ajal peab Käru ja Väätsa alevikus tegutsemist jätkama kolme kooliastmega põhikool.

Neljapäeval Türi vallavolikogus arutlusele tulev eelnõu näeb ette ühinemislepingu selle punkti muutmist, et alates 2021. aastast saaks Käru ja Laupa põhikoolist algkoolid.

Veiko Viigipuu sõnul lubati enne viimaseid kohalikke valimisi, et tuleva nelja aasta jooksul ühinemislepingut ei muudeta.

"Selle, et seda ühinemislepingut muuta, on tinginud asjaolu, et tänane vallakeskus soovib oma keskuses olevatele koolimajadele lisaks ehitada uue ja moeka põhikooli, mille jaoks, teadagi, puuduvad vahendid. Selleks, et saada vahendeid, soovivad nad paluda riigiabi, kuid selleks, et saada riigiabi, on vaja reformida oma olemasolev koolivõrk," lausus Viigipuu.

Eelnõus on tõepoolest kirjas, et vald soovib Türi põhikooli amortiseerunud peahoone lammutada ning selle asemele uue hoone ehitada. Lisaks saaks uude majja kolida ka Türi ühisgümnaasium. Riik toetab selliseid ettevõtmisi aga ainult omavalitsustes, mis oma koolivõrku vastavalt demograafilistele muutustele korrastavad. 

"Vallavalitsus on otsustanud isesisvalt, ilmselt kolme-nelja inimesega nõu pidades, et kogu selle reformi eest peab täna piirkonnas vastutama kõige tugevamini toimiv ja rahva poolehoidu omav Laupa põhikool, kus on õpilaste täituvus maksimaalne, sest kooli füüsiliselt ei mahu inimesi juurde. Tõsi, laste arv kokku on 96-105, need näitajad on selles vahemikus kõikunud viimase kuue-seitsme aasta jooksul, klasside suurus on ca 15 õpilast, samuti on ka õpetajatel täiskoormused," kirjeldas Laupa kooli hoolekogu juht.

Tema sõnul on teistes omavalitsuse piirkondade põhikoolides 50-70 õpilast, klassid alatäidetud ning õpetajatel alakoormus ja seetõttu ei ole arusaadav, miks peab Laupa põhikool algkooliks muutuma. Hoolekogu sai Viigipuu sõnul eelnõust teada alles hiljuti ja sedagi sisuliselt külajuttude kaudu.

Vallavanem: praegusel kujul on koolivõrku ülal pidadad keeruline

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ütles ERR-ile, et Laupa puhul on tõsi see, et klassid on täis, sest mõisakoolis ei võimalda klassiruumid juba ehituslikult rohkem kui 15 last õpetada, see ongi maksimumtäituvus.

"Selles osas on hoone kasutuses maksimaalselt, nii palju, kui on võimalik, kuid samal ajal on loomulikult klasse, mis pole isegi mitte 15 õpilasega, vaid väikseim on praegu kuue õpilasega klass ja selliseid kümne kandis on samamoodi. Nii et päris tõele ei vasta," kommenteeris ta Viigipuu väidet.

Siemanni sõnul on Laupa põhikoolis klasside täituvus õpilaste arvu mõttes üsna samasugune nagu kõigis teistes valla seitsmes põhikoolis.

"Laupa puhul on põhjus, miks koolivõrgu korrastamisel on see plaan tekkinud, see, et nad asuvad [Türi] põhikooliga väga lähestikku ja Türi linna ümbrusest ja linnast käib Laupale väga palju lapsi, kellel tegelikult on valik edaspidi, kui on valminud uus koolihoone, kasutada siinseid võimalusi. Tegemist pole klassikalise kogukonnakooliga, kus lähipiirkonna ümbrusele teenust pakutakse," põhjendas vallavanem.

Ta lisas, et vallal on keeruline koolivõrku praegusel kujul ülal pidada. Igas aastakäigus on umbes 80 last, kes jagatakse kaheksa klassi vahel kõikidesse koolidesse laiali. "See annab statistiliselt selle, et peame pea kahekordselt nii palju klasse ja õpetajaid, kui meil oleks praktiliselt tarvis. Seal on ajalooliselt kujunenud ja meie piirkond on suur ja lai, kuid see ei vähenda vajadust arutada selle üle, kuidas võiks seda tulevikus paremini teha," tõdes Siemann.

Tema sõnul peaks Türi vallavolikogu neljapäeval päevakorras oleva eelnõuga võtma suunised sellele, et üleüldse hakataks koolivõrku üle vaatama, analüüsima ja muutma, kuid tegu pole kindlasti otsusega, et kõik just nii hakkab olema.

"Loomulikult haakub see selle sama meetme eesmärkidega, mille puhul antaksegi omavalitsustele toetust, et nad viiksid oma koolivõrgu demograafiliste muutustega vastavaks ja kasutaksid vahendeid mõistlikult," lisas Siemann.

Hoolekogu esimees taotleb eelnõu tühistamist

Hoolekogu sai pärast eelnõust teada saamist omavalitsusele arupärimise ning kolmapäeval kohtuvad hoolekogu ja lastevanemad sel teemal omavalitsusjuhtidega. Neljapäeval kavatseb hoolekogu esimees viia volikogu istungile avalduse, et eelnõu tühistataks, ning tema hinnangul on rikutud kodanike põhiõigusi.

"Kogukondade seljataga on tehtud otsuseid, mis suure tõenäosusega paneb paljusid kohalikke inimese järjekordselt jalgadega hääletama mõnes muus Harjumaa suunas ning tervikuna see mõjub piirkonna rahvastiku arvule drastiliselt ja annab valusad löögid," lausus Viigipuu.

Vallavanem märkis, et loomulikult tahetakse teemat päevakorrast maha võtta, kuid vaadates otsa faktidele, tuleb 80 last jagada mõistlikult klassidesse ning ümbertõstmine neid juurde ei tekita. "Fakt on see, et kulutame ebamõistlikult palju hariduse andmisele," lausus Siemann.

Ta lisas, et 1.-6. klassini antakse haridust Laupal kindlasti edasi ka pärast koolivõrgu reformimist, sest kogu arutelu käib ainult põhikooli kolmanda astme ümber.

"Võtan selle kokku nii, et otsusega peaks algatama protsessi, mille käigus selgitatakse, kas see, mis on majanduslikult mõistlik, on ka igasugu sotsiaalsete mõjude osas meie inimestele vastuvõtetav," ütles Siemann.

Viigipuu algatas aga esmaspäeval petitsioon.ee keskkonnas aktsiooni Türi valla Laupa ja Käru kogukonnakoolide kaitseks ning teisipäeval kella 15ks oli sellele allkirja andnud 163 inimest.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: